Rahareformikomiteel oli õigus valuutaeeskirju eirata

Enn Teimann kinnitas, et rahvusvaheline valuutafond jättis Eestile tegelikult vabad käed rahareformi käigus kogutud rublade suhtes. Juhul kui rublasid oleks seniajani Eesti Panga hoidlates säilitatud, tulnuks selleks teha täiendavaid kulutusi enam kui 5 miljoni krooni ulatuses.

Teimann väitis, et ta ei oska öelda, kui suure summa Maag OY rublatehingu pealt Eesti riigile maksis. «Mulle ei jää nii suured summad meelde,» nentis ta. Korralduse rublad Pruulile üle anda sai ta toonaselt panga presidendilt Siim Kallaselt. Teimann ütles, et ehkki ta ei olnud kursis, kuhu rublad taheti viia, võis arvata, et need toimetatakse üle tollipiiri.

Ekspeaminister Mart Laar väitis eile kohtus, et Venemaal oli ilmne kavatsus muuta oma mittetegutsemisega Eestile kuulunud rublad makulatuuriks.

Tiit Pruuli kaitsja vandeadvokaat Üllar Talviste nimetas nõmedaks süüdistuses esitatud küsimuse asetust, nagu pidanuks rublatehingu vahendajad täitma tollis rublade kohta kaubadeklaratsiooni ning müüma rublad kommertspanga kaudu.

Mart Laari väitel oleks rublamassi deklareerimine tollis olnud vastuolus rahareformikomitee otsusega, milles seati rublatehingu kohustuslikuks tingimuseks konfidentsiaalsus.

Kohtus loeti ette Siim Kallase poolt eeluurimise ajal antud ütlused, mille kohaselt oli rublade müümine arutusel ka Vähi valitsuse ajal, ent tollal oli Venemaa valitsuse eesotsas reformimeelne Jegor Gaidar, kellel oleks rublade müümine jalad alt löönud.

Eesti valitsuse etteotsa saanud Mart Laar oli Kallase väitel väga huvitatud rublade kiirest realiseerimisest.

Mart Laar ise ütles, et teda informeeris rublade müügi vajalikkusest tollane Eesti Panga asepresident Bo Kragh, kes pidas esmatähtsaks kogu tehingu ranget konfidentsiaalsust.