Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
G7 pole suutnud täita majandusootusi
Raamatus «Globaalne majandusjuhtimine ja G7» väidavad Fred Bergsten ja Randall Henning, et maailmamajandus on kannatanud suuresti G7 hooletuse tõttu ning edasised kahjud on vältimatud, kui ei rakendata kiireid meetmeid. Bergsten, endine kõrge USA valitsusametnik, kes lühemat aega töötas ka president Bill Clintoni nõunikuna, juhib mõjuvõimsat rahvusvahelist majandusinstituuti.
Autorite rünnak Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja USA vastu on juba pälvinud mitme tuntud majandusmehe, sealhulgas endise USA keskpanga juhatuse esimehe Paul Volckeri tunnustuse.
G7 ametnikud ei ole Bergsteni analüüsiga nõus. USA rahandusmister Robert Rubin on korduvalt kiitnud G7 majanduspoliitika koordineerimist. Raamatus süüdistatakse G7-t vaikivas sekkumatuses, mis tähendab, et välditakse üksteise kritiseerimist, isegi kui mõne riigi poliitikas on tõsiseid vigu.
Niisugune taktika on võimaldanud jätkata majanduspoliitikat, mis on suurendanud tööpuudust Euroopas ja Jaapanis ning peatanud palgatõusu USAs, kinnitavad autorid. See on vallandanud ka mitu maailmamajandust ja finantsturge raputanud valuutakriisi.
Olukorra parandamiseks soovitavad autorid G7-t reformida. Tehakse ettepanek luua valuutade sihttsoonisüsteem, mida Bergsten on pikka aega propageerinud ja mille G7 on tagasi lükanud. See aitaks autorite arvates vältida valuutakursside muutustest põhjustatud ebastabiilsust ja sunniks riike praktiseerima tervemat majanduspoliitikat.
Sihttsoonis liiguks dollar kindlates piirides: pluss-miinus 10 protsenti kokkulepitud keskpunti ümber. Jeeni suhtes oleks keskpunkt 100 jeeni dollar.
Bergsteni ja Henningi ettepanek on veel suurendada rahvusvahelise valuutafond (IMF) võimu ja muuta G7 G3-ks, kus Euroopat esindaks üks riik. REUTER-BNS