• OMX Baltic−0,11%308,48
  • OMX Riga0,13%870,85
  • OMX Tallinn0,01%2 049,8
  • OMX Vilnius−0,22%1 210,41
  • S&P 500−0,39%5 940,46
  • DOW 30−0,27%42 677,24
  • Nasdaq −0,38%19 142,72
  • FTSE 1000,94%8 781,12
  • Nikkei 225−0,22%37 448,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,38
  • OMX Baltic−0,11%308,48
  • OMX Riga0,13%870,85
  • OMX Tallinn0,01%2 049,8
  • OMX Vilnius−0,22%1 210,41
  • S&P 500−0,39%5 940,46
  • DOW 30−0,27%42 677,24
  • Nasdaq −0,38%19 142,72
  • FTSE 1000,94%8 781,12
  • Nikkei 225−0,22%37 448,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,38
  • 13.06.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ametkondade ühtne arvutivõrk valmib tuleval aastal

Talvik leidis, et ühtne arvutivõrk toob kaasa eeskätt kontrolli tugevnemise piiril. «See annab kindlasti tulemusi,» lausus Talvik.
Arvutivõrku loova küberneetika instituudi andmeside osakonna juhataja Tarvi Martens kinnitas, et tehniliselt oleks võimalik arvutivõrgus reaalajas ühenduses olla juba praegu, kuid ametkondade infosüsteemid pole veel selleks valmis.
«Oleme andmeside vallas nende ametkondade jaoks juba liiga palju ära teinud, sest nad pole oma infosüsteemidega reaalselt järele jõudnud,» lausus Martens. «Teoreetiliselt on juba praegu olemas tehniline võimalus teabe edastamiseks ühest piiripunktist teise loetud sekundite jooksul.»
Sellel aastal on kavas välja ehitada arvutivõrk Peipsi järve ümbruses, et kindlustada piirivalve sidega. Eelmisel aastal tehtud töödena nimetas Martens ehitustöid Võrumaal, kus loodi sidevõrk piiripunktide vahel. «See võimaldab nii andmesidet kui telefoniühendust piiripunktide vahel,» lisas ta.
«Tänaseks oleme peaaegu kõikides maakonnakeskustes oma punktidega väljas,» lausus Martens.
Andmesidevõrgu ehitamisel kasutatakse olemasolevaid kommunikatsioone. «Lihtsalt öeldes ehitame Internet-võrku, tegemist on ka sama tehnoloogiaga,» rääkis Martens. «Kasutame palju ka avalikke teenuseid, mida pakutakse Interneti turul. Näiteks linnadevahelises sides kasutame teise firma teenuseid, ainult jaotusosa viimane piirivalvurini minev traat on meie pärusmaa.»
«Meie eesmärk on osta võimalikult palju teenust ühiselt kõigile neljale ametkonnale,» rääkis Martens. Tema sõnul tuleb see ka riigile odavam.
Võrreldes arengut teiste Balti riikidega, oli Martens rahul. «Oleme kindlasti esirinnas, nii riigiasutuste andmeside kui Interneti üldise arengu kohalt,» kinnitas ta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele