«Sadam on linna visiitkaardiks,» ütles äsjavalitud linnapea Vladimir Jakovlev. «Me suudaksime Balti riikide ja Rootsi sadamatega võistelda ning linnale raha teenida, kuid selleks vajame välisinvesteeringuid.»
Möödunud aastal töötles Peterburi sadam 12,5 miljonit tonni kaupu. 1994. aasta kaheksa miljoni tonniga võrreldes on edasiminek märgatav. Seejuures kulges kogu Venemaa toiduainete impordist 34 protsenti just Peterburi sadama kaudu.
Sadamavõimude hinnangul võiks renoveerimisprojekti elluviimise korral sadama läbilaskevõime suureneda 2000. aastaks 20 miljoni tonnini.
Sadama 271hektarilisel territooriumil asub kaks raudteejaama. Töötajaid on ligi 6000.
Sadama akvatoorium on aga madalaveeline ja 50 roostetavast kaubakaist kümmekond vajaks moodsat laadimistehnikat.
Seni teostatud projektide sisu on olnud lagunevate rajatiste hädapärane remontimine. Laopindade nappuse tõttu tuleb kaup laevadelt otse vagunitesse laadida.
Juhul kui laevade ja rongide töögraafikud ei kattu, on tõrked ja viivitused vältimatud.
Teised Läänemere sadamad, eeskätt Soome ja Balti riikide omad, on Peterburi sadamale tõsised konkurendid.
Soome sadamate töökultuur on oluliselt kõrgem. Veoste laadimine ja töötlemine, samuti ka dokumentide vormistamine on oluliselt hõlpsam, mistõttu suur osa laevafirmasid eelistab kasutada Hamina ja Kotka sadamaid ning viia kaubad sealt edasi Venemaale maanteed või raudteed mööda.
Peterburi sadama renoveerimiskava näeb ette ulatuslikku kaide rekonstrueerimist, uue külmterminaali ja Läänemere basseini suurima, 30 miljonit dollarit maksva konteineriterminaali rajamist.
Peterburi Meresadam on aktsiaselts, mille aktsiatest 49 protsenti kuulub riigile ja linnale ning 51 protsenti juhtkonnale ja eraaktsionäridele. REUTER-ETA