Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Säästlikkus on Eestis veel tundmatu suurus

    Eesti poliitikute seas on süvenenud õige arusaamine, et juhul kui on olemas üks tee enamiku meie probleemide lahendamiseks, siis saab selleks olla ainult pikaajaline jätkusuutlik majanduskasv. Samas kerkib aga üles oht, et majanduskasvu saavutamise sildi all võidakse lühiajalistel kaalutlustel astuda samme, mis meile pikaajalises perspektiivis vastu töötavad. Nii pole majanduskasv võimalik ilma reaalinvesteeringute mahu ja tõhususe olulise suurendamiseta.
    Investeeringute aluseks on aga omakorda säästmine, ehk jooksvast tarbimisest loobumine. Kui seni on märkimisväärne osa Eestisse tehtud investeeringutest olnud kaetud välismaiste säästude arvel -- mida kajastab meie maksebilansi jooksva arve puudujääk --, siis peame silmas pidama, et ükskord tuleb Eestil hakata tagasi maksma võetud laene, ühel päeval tahavad siia investeerinud ettevõtjad vähemalt osa oma kasumist riigist välja viia -- st ühel hetkel algab reaalne ressursside väljavool Eestist. Seega peab Eesti oma majanduslikku kasvu lõppkokkuvõttes ikkagi ise finantseerima ja selleks on ainult üks tee: kodumaise säästmise oluline suurendamine. Sedamööda, kuidas kapitaliturgude arenedes hakkab suurenema otseinvesteeringutest märksa dünaamilisemate portfelliinvesteeringute osa, muutub probleem järjest teravamaks. Seetõttu peaks kodumaise säästmise tõstma majanduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks juba praegu.
    Säästmine on äärmiselt keeruline protsess. Ökonomistid on eriarvamusel isegi tema defineerimise osas, rääkimata sellest, milline oleks säästmist soosiv majanduspoliitika. Üldlevinumad säästmise definitsioonid käsitlevad säästmist jääkmõistena, st kas siis sissetulek miinus tarbimine või, rahvusvahelises kontekstis, koguinvesteeringud miinus kapitalikonto ülejääk. Mõiste defineerimisest märksa raskemini tuleb aga vastus küsimusele, mida saavad valitsused säästmise suurendamiseks teha?
    Enamik ökonomiste on arvamusel, et parim, mida valitsus siin teha saab, on hoiduda fiskaalsest ekspansionismist ehk riiklike kulutuste paisumisest. Arenenud riikides läbiviidud uuringud on näidanud, et erasektori säästmine on läbi aegade olnud suhteliselt stabiilne, mistõttu suuremad kogusäästmise kõikumised on olnud tingitud just valitsussektorist. Siirdemajandustele omane finantssektori liberaliseerimine on Eestis esimeste reformiaastate jooksul erasektori säästmist ilmselt vähendanud, kuivõrd suurel osal inimestest on esmakordselt elus tekkinud võimalus laenu võtta. Seetõttu on siinsetes oludes valitsuse konservatiivsel fiskaalpoliitikal eriline tähendus ja loobumisel senisest kursist võivad olla tõsised tagajärjed.
    Samas on viimased arengud fiskaalpoliitika vallas olnud paraku küllaltki ärevad. Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) hinnangul ulatub üldvalitsuse eelarve (s.o kesk- ja omavalitsuste ning eelarveväliste fondide koondeelarve) defitsiit sellel aastal juba 3,8 protsendini SKTst. Meie edasise majandusliku kasvu perspektiivide huvides tuleb sellised arengud kiiresti peatada. Kõigepealt tuleb saavutada, et keskvalitsus kui majanduspoliitika eest vastutaja kontrolliks faktiliselt üldeelarvet. Praegu kehtiv kord, kus kohalikud omavalitsused hakkavad oma eelarveid koostama peale riigieelarve vastuvõtmist, keskvalitsusele selliseid võimalusi ei anna. Pikemas perspektiivis saaks riik aga säästmist hoogustada eelkõige oma kulutuste piiramise ja avaliku sektori osakaalu vähendamise ning selle tõhususe tõstmise kaudu.
    Mis puutub struktuursetesse ehk mikrotasandi reformidesse, siis siin on võimalused säästmise taseme tõstmiseks ilmselt piiratumad ja pakutud majanduspoliitilised abinõud kergemini vaidlustatavad.
    Üheks sagedamini propageeritud sammuks pensionikindlustussüsteemi reform. Viimane on eriti oluline selle tõttu, et lisaks säästmise mahu loodetavale suurendamisele tõstaks pensionireform kapitaliturgude tõhusust ja seeläbi ka investeeringute kvaliteeti. Peale selle lõikaks üleminek palga suurusest sõltuvale pensionile pinna ka sotsiaalmaksupettuste jalge alt ning vähendaks tööjõuturgude moonutatust. Rahvastiku struktuuri vananemine nõuab niikuinii jooksvalt finantseeritavate pensionisüsteemide ümberkorraldamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.