Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õlletootjate õlekõrrest
Kes suudaks loobuda suvise asfaltisulatava päikeselõõma all pakutavast jahedast õlletoobist? Keeldujaid on vähe, ent päikse ja rohke õlle koosmõjul tekkiv uim võib mõnel nõrganärvilisemal hakata tõsiselt häirima liikumistrajektoori ja mõtlemise selgust.
Nõrganärvilistele poliitikutele, võib-olla ka kesvamärjukese kaasabil tehtud lobby´stamise tulemus on riigikogu poolt toetatud valitsuse otsus lükata õlleaktsiiside ühtlustamine detsembri algusesse. Seega jätkub kodumaiste õlletootjate soodustamine ehk Saku õlletehase juhi Cardo Remmeli sõnu laenates «võrdsete tingimuste loomine». Äripäeva hinnangul on aga tegemist üsna põhjendamatu kohalike tootjate ajutise «päästmisega» kummitavast konkurentsist.
Lobby´tera, mille olemasolu on ka õlletootjad ise tunnistanud, on langenud seda viljakamasse pinnasesse, kuivõrd valitsus ei viitsinud avalikkuse ette tuua aktsiiside ühtlustamise vajalikkuse pooltargumente. Unustati peamine, võrdsetel tingimustel edasiviiv vaba konkurents, ning valitsusliikmed jaurasid midagi hägust aktsiiside ühtlustamise vajalikkusest WTOsse astumise pärast. Mage argument, seda ümber lükata oli kodumaistel pruulijatel lapsemäng, seda enam, et ka IMF andis valitsusele pooleks aastaks õlleaktsiiside osas vabad käed.
Aktsiiside ühtlustamise edasilükkamisest võib järeldada, et Eesti õlletootjad pole veel valmis rinda pistma lääne humalameistrite toodetega. Äripäev kahtleb, kas valmisolek võitluseks vedela leiva turu pärast poole aasta möödudes oluliselt on paranenud. Detsembris valmiva enneolematu kaitsejõuga pakendiseaduse taha tootjatel end täiesti ära peita ilmselt ei õnnestu. Pealegi, kui see seadus on kord nii hea, miks ei valmistanud valitsus seda ette ega hankinud seadusele riigikogult rakenduslikku jõudu juba aktsiiside ühtlustamise esialgseks tähtajaks, 1. juuliks.
Valitsuse KMÜ osakond ja riigikogulaste enamik otsustasid õlleaktsiise käsitledes minna lihtsama vastupanu teed, lükates mõistliku, kuid ebamugavalt ebapopulaarse otsuse rakendamise tulevikku. Kusjuures otsustamisjulgus kadus viimasel hetkel, sobivalt ajal, et esialgsete majandamistingimuste ootamatu muutumise tõttu saaks importijates pisikene paanikagi tekkida.
Kohalike õllepruulijate peamisteks vaenlasteks aktsiiside ühtlustudes saaksid nende endi väiteil märjukesed, mis on pärit Ida-Euroopast. Ent kannu õlut kohalikest tootjatest odavamalt vaevalt importijatel kunagi õnnestub müüma hakata. Teiseks, tarbijana saab ju õllesortimendi laienemise üle ainult rõõmu tunda.
Väikeõlletootjate, ehk tei-sisõnu kõigi kohalike tootjate peale Saku õlletehase, tegelik konkurent on praegu ja jääks ka pärast aktsiiside ühtlustamist just viimatinimetatu. Ehkki laia turu tõttu kaotab koguseliselt kõige rohkem just Saku õlletehas, on ta tänu suurusele võimeline importõllede osakaalu kasvumatsu pehmemalt taluma. Ent teistele, nn ni??iõlletootjatele võib ka väike mahtude muutus saatuslikuks saada. Seega võidab Saku pärast aktsiiside kehtestamist importõllede kasvust tingitud puuduvad liitrid tagasi väiksematelt kolleegidelt.
Tähelepanu väärib muidugi ka asjaolu, et aktsiiside edasilükkamine toimus suve, s.o õllehooaja hakul. Saab näha, kas õlletootjad õlle hinda tõstes ka hooaega ära kasutavad, alustades sellega rasvakihi kogumist detsembris algavaks võitluseks normaalse konkurentsi tingimustes.