Järelmaksu aeg lüheneb seniselt kümnelt aastalt kolmele ja sel puhul nõutakse edaspidi ka garantiid. Seni vara 20protsendilise sissemakse kohustus tõuseb 50 protsendini ostusummast.
«Nn pehme laenu andmise vajadus pikaks ajaks ja nõrgema tagatisega on möödas,» ütles erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet. «Riik saab siin tingimusi karmistada ja seda ta ka teeb, suurendamaks kindlust, et erastamislepinguid täpselt järgitakse. Aeg selliseks otsuseks on küps.»
Sarneti sõnul peaksid pangad tulevikus erastamisagentuurilt senise erastajate krediteerimise rolli järelmaksude kaudu üle võtma. Erastajate suurenevate kulutuste tõttu raha hankimisel võib pärast määruse jõustumist väheneda erastamispakkumuste hind.
«Need, kellel on kindel tagatis ja raha tehingu finantseerimiseks, saavad tulevikus suurema eelise,» kinnitas Sarnet.
«Arvan, et see on riigi poolt õige samm,» lisas ta.
Valitsuse määrus jõustub pärast avaldamist Riigi Teatajas ja kehtib ettevõtete ostul, mille erastamine pole veel välja kuulutatud.