Turgude ja kaupluste sõda jätkub

Siiani oleme olnud suhteliselt vait, pole ka ajakirjanduses olukorda selgitanud. Nüüd aga tahetakse turgusid ära keelata.

Valitsus kavandab veel enne juulit määrust, millega piiratakse jahu ja tangainete, garantiid vajavate tööstuskaupade ja autorikaitse objektide müüki turgudel. Samuti oleks keelatud kõigi importkaupade müük ja turgude loomine suurte kaupluste vahetusse lähedusse.

On selge, et sellise otsuse vastuvõtmine tähendaks turgude lõppu. See tähendaks Eesti rahvale tugevat hinnatõusu, sest põhiosa inimestest ostab kaubad turult. Ja tunduvalt odavamalt kui jaekauplustest.

Märgukirjaga juhime valitsuse tähelepanu mõjule, mida antud seadusemuudatused võivad kaasa tuua venekeelsele elanikkonnale. Turgude töömahu märgatav vähenemine mõjub eriti sellele kategooriale. Tööd pole neil niigi, kuritegevus ja prostitutsioon kasvaks rakenduse puudumisel veelgi.

Koit Pikaro viis paar aastat tagasi mu kabinetist minema seitse Kemerovo grupi liiget. Pärast seda on õhk siin puhas. Nõmme turul samuti. Mujal Tallinnas on kõik turud allilma poolt maksustatud, meie mitte.

Siin taga on mingi rikas kildkond inimesi, kes saavad sellest suurt tulu. Suur jaekauplejate võrk vaid rõõmustab, kui turult kaob teatud kaupade müük. Kauplustele tulevad ülikasumid ja need rikkad inimesed, kes on praegu rikkamad, lähevad veelgi rikkamaks.

Mul tekib küsimus, kuhu lähevad need sajad tuhanded dollarid, mida jaekaupluse omanikud kasumiks hakkavad teenima? Jaekauplused võivad siis ju oma hindu tõsta suvaliselt, sest konkurente enam pole. Praegu hoiavad turud neid veel mingil määral ohjes.

Ma toon teile lihtsa näite sibulatest. Tegelen ise aastaid hulgikaubandusega, ostan Ukrainast sibulaid, õunu, arbuuse. Kui mina müün sügisel turul sibulaid 2,5--3,5 krooni kilo, siis sama sibul, mida ma müün suurtesse kauplustesse, on seal müügil hinnaga 7--8 krooni kilo. Ma saan sibula suhteliselt odavalt kätte ja saate isegi aru, kui ma jõuan seda müüa 2,5 krooniga, on selle sees juba kasum.

Kõigil kaupadel nii suurt hinnavahet muidugi pole, ikka tavaliselt 20--30% kaupluse kasuks. Aga seegi on päris suur vahe. Seda enam, et ket?upi ja importkaubad saavad nii kauplusepidaja kui turukaupmees hulgibaasist, hind on ju kõigile sama.

Mingit vahet pole turul või jaekauplusel. See on sulaselge bluff. Petta saab igal pool, kui tahta. Mina olen selle kõigega kursis, mul on suur kauplus ja minu oma on ka Nõmme turg. Mingit probleemi pole, kui on soov petta ja tulusid varjata.

Nii-öelda ühekordseid müüjaid on meil äärmiselt vähe. Ülejäänud aktsiaseltsid, kes turul kauplevad, on pikaajalise kogemusega, aastaid kaubelnud. Nad on meiega lepingulistes suhetes, nad maksavad riigile kõik maksud ära.

Peale selle maksavad nad turumaksu, mis läheb linnale, keskturg kuulub Tallinna linnale.

Toon näite. Turul kaubeldes peab maksma iga päev ühemeetrise lõigu eest 50 krooni. Kuus teeb see jooksvalt meetrilt 1500 krooni.

Turul kauplev aktsiaselts on rohkem kontrolli all kui jaekaupmees.

Seda võib olla. Aga tunduvalt rohkem võib seda esineda jaekaupluses. Me oleme üksikuid juhtumeid ka oma turul avastanud. Seda juhtub, aga harva ja sellistega, kes pole pidevad kauplejad.

Kui keegi jääb paar korda vahele, siis tema enam siin ei kauple. Keegi ei hakka riskima oma töökohaga.

Kui piirilt tuleb n-ö vasak kaup, läheb see igal juhul parema meelega jaekauplusse kui turule. Sest jaekauplust kontrollitakse suhteliselt harva, aga turul on kontroll iga päev kaelas. Kui kusagile turunurka tuleb vasak kaup, on see kohe teada kõigil, ka politseil.

Kontrollimehhanism on väga tugev. Müüjaid kontrollitakse iga päev. Neli sanitaararsti käivad päevast päeva turul ringi. Turg käiakse päeva jooksul kontrollide poolt kolm-neli korda läbi. Meie inimesed teavad, kes mida müüb, ja märkavad kohe, kui on müügil võõras kaup.

Ka tarbija- ja tervisekaitse talituse inimesed käivad turgudel palju sagedamini kontrollimas, sest nad on selle kategooria inimesed, kes teevad oma ostud turgudel.

Ei ole. Turgudel on ikkagi selline olukord, et pettureid ei saa tekkida. Me ei ole sellest huvitatud, et petjaid hoida. Pole niipalju kohti, et kõiki kaubelda soovijaid rahuldada. Järjekord on ukse taga. Miks on Lasnamägi turge täis? Vajadus turgude järele on tohutu.

Ma käisin nendega kaasas, nad olid koos majanduspolitseiga. Mitte ühtegi märkust polnud. Ma küsisin lõpuks, kas on mingeid märkusi. Ei ole, kinnitasid nemad. Nad kontrollisid põhiliselt piimatooteid. Kahjuks, pean «kurbusega» nentima, ei leidnud nad midagi.

Mõlemad turud annavad kasumit. Kui suur Nõmme turu kasum oli, ma peast ei mäleta. Nõmme turg on aga kahtlemata edukam, sest seal on mul mitmeid kõrvalliine, näiteks tööstuskaupade müük jne. Ka juhtimine on seal paremini korraldatud.

Riigil pole mõtet turgu pidada. Ka keskturg on kavas erastada, kuid millal, ma ei tea. Rohkem ei tahaks sel teemal rääkida, sest olen ise pidanud plaani turu erastamiskonkursil osaleda.