Eesti Gaasi aktsiamüüki otsustatakse Moskvas

Arutelu käib Saare sõnul ülejäänud riigiaktsiate osas. «Suuraktsionärid ei ole selles küsimuses ühisele seisukohale jõudnud,» lausus ta.

Saar rääkis, et Ruhrgas tahab oma osalust Eesti Gaasis suurendada. Teisalt ei ole Gazprom huvitatud oma osaluse suurendamisest, kuid ta ei taha ka seda, et keegi oma protsendiga Gazpromile liiga lähedale tuleks.

«Seoses sellega, et Gazprom ei suurenda oma osalust, tekib küsimus, mis piires Ruhrgas oma osalusprotsenti suurendab. Võib-olla on vaja kolmandat suuraktsionäri,» märkis Saar.

Tema sõnul ei ole Gazprom ja Ruhrgas veel otsustanud, kas uus aktsionär peab olema gaasifirma või võib see näiteks olla mõni finantsüksus või energeetikafirma.

Kuna need kaks asja, osa riigiaktsiate avalik müük ja kolmanda aktsionäri kaasamine, on omavahel seotud, siis kogu selle paketi kohta ütleb pärast Eesti Gaasi juhatuse seisukohavõttu lõpliku seisukoha erastamisagentuuri nõukogu, kuna need on ju siiski riigi aktsiad, rääkis Saar. Ta märkis, et ühe ettepaneku kohaselt müüakse 17% riigiaktsiatest varem, kuna nende vastu on suur üldsuse huvi. Ülejäänud aktsiate osas võetakse aeg pikemaks aruteluks maha.

Saar möönis, et erastamisagentuuril võib tekkida tõrge sellise ettepaneku suhtes, kuna ei ole kindlalt teada, mis ikkagi saab ülejäänud aktsiatest. «Ma isiklikult ei ole veendunud, et kogu riigiaktsiate müügi kohta õnnestuks korraga ettepanekud esitadada, kuna aktsionäridel on omavahel probleeme, mis vajavad selgeksrääkimist,» lausus Saar.

Erastamisagentuuri avalike suhete osakonna juht Marko Kadanik teatas, et kuna läbirääkimised Eesti Gaasi aktsionäride vahel praegu käivad, ei saa erastamisagentuur aktsiate avalikku müüki täpsemalt kommenteerida.