Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Karud valivad presidenti

    Pühapäeval sõelusid vene-maalased esimeses valimistevoorus välja kaks kangemat kandidaati, et need juuli alguses viimasele valimiskatsumusele saata. Venemaa tuleviku seisukohalt pole aga suurt vahet selles, kas valimised võidab lõpuks praegune president Boriss Jeltsin või Vene kommunistide juht Gennadi Zjuganov. Segadus Vene sise- ja välispoliitikas säilib ja läheb kardetavasti senisest suuremaks. Põhjuseks on mõlema liidri nõrkused.
    Jeltsin on ebakindel president. Kolmandat korda ta Venemaa etteotsa kandideerida ei saa ja peab sajandivahetusel oma koha järglasele loovutama. See teeb Jeltsini potentsiaalsete mantlipärijate heitluse eriti teravaks. Kehv on ka Jeltsini tervis. Hoolimata sellest, et president valimiskampaania ajal karmo?ka saatel rõõmsalt rahva ees tantsu vihtus, ei ole kaks südameinfarkti selline tühiasi, millel Jeltsinile mingit järelmõju poleks. Seega võivad Venemaal uued presidendivalimised tulla varemgi, kui seadus seda ette näeks. Problemaatiline on Jeltsini toetajaskond. Armee ja vene rahvuslaste toetust on Jeltsin vajanud siiamaani ja vajab seda ka edaspidi. Jeltsini tõenäolisemaks järglaseks järgmistel valimistel peavadki vaatlejad erukindral Aleksandr Lebedit, kes pühapäeval kogus üle 14% häältest. Omal ajal Moldovas Vene vägesid juhtinud ja sealsete venelaste suureks sõjapealikuks tõusnud kindral ei paista just Balti riikide sõber olevat. Eriti kui pidada meeles tema mõtteavaldust, et Balti riikide koht on paraski ääres.
    Zjuganovi probleemiks on kontseptsiooni puudumine. Vaevalt, et ta praegu päris täpselt teab, mida ta võimule saades täpselt tegema hakkab. Tema retoorika on segu erinevatest venelastele armsatest mõtetest: veidi marksismi, vene rahvuslust, suurriigi retoorikat, õigeusku. Oma «mina» otsingud muudavad Zjuganovi poliitika ebakindlaks.
    Muidugi võib Zjuganov osutuda praktikas mõõdutundeliseks riigijuhiks, kes Venemaal midagi eriti ei muuda ning laseb senisel kursil edasi areneda. Taolisele võimalusele räägib aga vastu tema küllaltki ähmane poliitikunatuur. Pigem hakkab Zjuganov karmi ja pehme liini vahel pendeldama ning jõuab kiiresti oma poliitikaga ummikusse.
    Kui vaadata olukorda Balti riikide seisukohalt, siis on selge, et siinmail tuleks Jeltsinile pöialt hoida. Mitte sellepärast, et Jeltsini sisepoliitika nõunik poliitikaanalüütik Sergei Karaganov on lubanud Jeltsini võidu korral Eesti-Vene suhete mõningast paranemist ja kinnitanud, et halvemuse suunas midagi ei lähe. Lääneriikides, ammugi mitte Venemaa naabermaades, ei usuta, et Jeltsini võiduga alaväärsuskompleksis vaevlevast idaimpeeriumist ainult mahedat viiulimuusikat kostma hakkaks. Jeltsinit toetama sunnivad hoopis majanduslikud põhjused.
    Lääneriigid on teinud ühe-selt selgeks, et nemad soovivad näha just nimelt Jeltsinit Kremli järgmise peremehena, ning seadnud selle soovi täitumisest sõltuvusse ka kõik edasised investeeringud Venemaale. Lihtne loogika kinnitab, et kui peaks valimistel võitma Zjuganov, siis ei lõpe lääne rahavood mitte üksnes Venemaale, vaid ka tolle naaberriikidesse, kelle majandus on seni püsinud ida-lääne vahendamisel.
    See puudutab ka Balti riike. Siinset välisinvesteeringute buumi saab seletada üksnes lääne firmade suurte lootustega Vene majanduse arengule ja reformimisele. Nende lootustega koos kaoks raha ka Baltimaadest.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.