Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mees armastab lendamist

    Oksmann ütleb, et tal tekkis huvi lennunduse vastu juba ammu, kuid päriselt sai ta sellega tegelema hakata alles 1990. aastal, kui lennuklubide juures hakati korraldama eralendurite kursusi. Veidi aega käis ta lennundusfirma Aeroco korraldatud kursustel.
    Kommertspiloodi paberid sai Oksmann 1994. aastal pärast Nõo reaalgümnaasiumi lõpetamist kaugõppes. See tähendas, et ta võis lendurina töötada.
    Huvilende Tallinna kohal hakkas Oksmann korraldama paar nädalat tagasi Cessna-172 tüüpi lennukiga, mis võtab korraga peale kolm reisijat. Tema sõnul ei sega huvilende väike vihm, küll aga ei saa neid korraldada siis, kui pilved on madalamal kui kolmsada meetrit, on udune ja puhub tugev tuul.
    Oksmann rendib Cessna väikelennukit Tartust firmalt Ergon. Kunagi, kui äri hakkab aga hästi minema, tuleks tema sõnul kõne alla ka see, et lennuk võiks kogu aeg seista Tallinna lennujaamas.
    Kaugemas tulevikus võiks Oksmanni väitel sarnase lennuki ka umbes 600 000 krooni eest endale soetada.
    Kogu huvilennu suur pluss on Oksmanni sõnul see, et lennuk lendab linna kohal küllalt madalal, ainult umbes kolmesaja meetri kõrgusel, mis võimaldab hästi allpooltoimuvat jälgida.
    Oksmanni sõnul on Cessna-tüüpi lennukiga võimalik läbi teha ka erapiloodi kursused, mis koosnevad 120 tunnist teooriaõppest ja 50 tunnist lennupraktikast.
    Piloodipaberid annavad õiguse lennata igal pool sama klassi lennukiga, mille peal koolitus toimus, väidab Oksmann.
    Oksmann sõnab, et Cessna on üks paremaid lennukitüüpe lennukiga lendama õppimiseks.
    «Ta on lollikindel ning temaga ei saa pöörisesse kukkuda,» lausub ta.
    Cessna puhul on Oksmanni sõnul suur pluss see, et õppimise ajal istuvad õpilane ja piloot kõrvuti. Paljudel teistel lennukitel on seda võimatu korraldada.
    Ainuke asi, mis teeb õppimise paljudele raskesti kättesaadavaks, on see, et õppijal tuleb endil koolitus kinni maksta. «Lennutund maksab 2100 krooni,» teatab Oksmann.
    Oksmanni sõnul võib Tallinna kohal lennata igal pool, kui sellega ei segata suurte reisilennukite lendamist. Kuna lennujaamast lõuna pool aga eriti linna pole, saab sisuliselt lennata kogu Tallinna kohal.
    Oksmann ütleb, et ühe veerandtunnise lennuga jõuab teha ühe suure tiiru Õismäe kaudu ümber teletorni ja siis lennuväljal maanduda.
    «Sama ajaga saab teha paar tiiru näiteks vanalinna kohal,» lisab ta.
    Kuna Cessna kiirus on 180 kilomeetrit tunnis, jõuab 15 minutiga läbi lennata ligi 40 kilomeetrit.
    Lend Tallinna kohal pole sugugi odav, sest arvestades lennutunni kallist hinda maksab 15 minutit lennukiga lendamist 275 krooni inimese kohta. Kümme minutit pikem lend maksab ühele inimesele 390 krooni. Hind on sellevõrra odavam, et lennuki maandumistasu jääb samaks. Piletihinnast moodustab maandumistasu kuni 40 krooni.
    Oksmann lubab, et ta võib reisijatele, vastavalt nende endi soovidele tekitada lennu ajal n. ö. õhuauke või kerget ülekoormust. Ta ütleb, et on huvitav jälgida inimeste käitumist, kui ta nimetatud soovid palumise peale täide viib.
    Oksmanni sõnul seletab ta kõikidele soovijatele alati lähemalt, mis mingi lennukis nähtav skaala või nupp tähendab.
    Huvilende kavatseb lennundushuviline mees teha sügiseni ja seni, kuni on midagi linna kohal vaadata.
    Oksmanni sõnul võib teha tellimuslende ka vastavalt kliendi soovile mööda Eesti põhjarannikut või saarte kohal.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.