Mees armastab lendamist

Oksmann ütleb, et tal tekkis huvi lennunduse vastu juba ammu, kuid päriselt sai ta sellega tegelema hakata alles 1990. aastal, kui lennuklubide juures hakati korraldama eralendurite kursusi. Veidi aega käis ta lennundusfirma Aeroco korraldatud kursustel.

Kommertspiloodi paberid sai Oksmann 1994. aastal pärast Nõo reaalgümnaasiumi lõpetamist kaugõppes. See tähendas, et ta võis lendurina töötada.

Huvilende Tallinna kohal hakkas Oksmann korraldama paar nädalat tagasi Cessna-172 tüüpi lennukiga, mis võtab korraga peale kolm reisijat. Tema sõnul ei sega huvilende väike vihm, küll aga ei saa neid korraldada siis, kui pilved on madalamal kui kolmsada meetrit, on udune ja puhub tugev tuul.

Oksmann rendib Cessna väikelennukit Tartust firmalt Ergon. Kunagi, kui äri hakkab aga hästi minema, tuleks tema sõnul kõne alla ka see, et lennuk võiks kogu aeg seista Tallinna lennujaamas.

Kaugemas tulevikus võiks Oksmanni väitel sarnase lennuki ka umbes 600 000 krooni eest endale soetada.

Kogu huvilennu suur pluss on Oksmanni sõnul see, et lennuk lendab linna kohal küllalt madalal, ainult umbes kolmesaja meetri kõrgusel, mis võimaldab hästi allpooltoimuvat jälgida.

Oksmanni sõnul on Cessna-tüüpi lennukiga võimalik läbi teha ka erapiloodi kursused, mis koosnevad 120 tunnist teooriaõppest ja 50 tunnist lennupraktikast.

Piloodipaberid annavad õiguse lennata igal pool sama klassi lennukiga, mille peal koolitus toimus, väidab Oksmann.

Oksmann sõnab, et Cessna on üks paremaid lennukitüüpe lennukiga lendama õppimiseks.

«Ta on lollikindel ning temaga ei saa pöörisesse kukkuda,» lausub ta.

Cessna puhul on Oksmanni sõnul suur pluss see, et õppimise ajal istuvad õpilane ja piloot kõrvuti. Paljudel teistel lennukitel on seda võimatu korraldada.

Ainuke asi, mis teeb õppimise paljudele raskesti kättesaadavaks, on see, et õppijal tuleb endil koolitus kinni maksta. «Lennutund maksab 2100 krooni,» teatab Oksmann.

Oksmanni sõnul võib Tallinna kohal lennata igal pool, kui sellega ei segata suurte reisilennukite lendamist. Kuna lennujaamast lõuna pool aga eriti linna pole, saab sisuliselt lennata kogu Tallinna kohal.

Oksmann ütleb, et ühe veerandtunnise lennuga jõuab teha ühe suure tiiru Õismäe kaudu ümber teletorni ja siis lennuväljal maanduda.

«Sama ajaga saab teha paar tiiru näiteks vanalinna kohal,» lisab ta.

Kuna Cessna kiirus on 180 kilomeetrit tunnis, jõuab 15 minutiga läbi lennata ligi 40 kilomeetrit.

Lend Tallinna kohal pole sugugi odav, sest arvestades lennutunni kallist hinda maksab 15 minutit lennukiga lendamist 275 krooni inimese kohta. Kümme minutit pikem lend maksab ühele inimesele 390 krooni. Hind on sellevõrra odavam, et lennuki maandumistasu jääb samaks. Piletihinnast moodustab maandumistasu kuni 40 krooni.

Oksmann lubab, et ta võib reisijatele, vastavalt nende endi soovidele tekitada lennu ajal n. ö. õhuauke või kerget ülekoormust. Ta ütleb, et on huvitav jälgida inimeste käitumist, kui ta nimetatud soovid palumise peale täide viib.

Oksmanni sõnul seletab ta kõikidele soovijatele alati lähemalt, mis mingi lennukis nähtav skaala või nupp tähendab.

Huvilende kavatseb lennundushuviline mees teha sügiseni ja seni, kuni on midagi linna kohal vaadata.

Oksmanni sõnul võib teha tellimuslende ka vastavalt kliendi soovile mööda Eesti põhjarannikut või saarte kohal.