19 juuni 1996

Iisraeli võlakirjade lunastamine tekitab hämmingut

Rahandusministeeriumi väärtpaberitalituse juhataja Hilma Naaber ütles eile, et ministeerium pole valitsusele sellist dokumenti ette valmistanud.

«See paber oli täiesti kirjaoskamatu, ei olnud seal alust ega öeldist,» avaldas Naaber imestust.

Naaber ütles, et nägi dokumenti pärast valitsuse istungit, kuid seni pole õnnestunud välja selgitada, kes selle paberi kirjutas.

Seni on väärtpaberitehingutega tegelenud rahandusministeerium, kes lähtub konkreetsetest arvutustest ja baasandmetest, rääkis Naaber. Ta lisas, et selle tehingu kohta pole ministeeriumis isegi mitte lepingu teksti, rääkimata arvutustest.

«Tegu on täiesti koordineerimatu sammuga,» tähendas Naaber. Naaber kinnitas, et on tehtud ettepaneku suhtes ääretult kriitiline. «Ei saa nii, et iga ametkond emiteerib 10 miljoni krooni eest oma võlakirju,» tõdes ta.

Valitsuse pressiesindaja ütles kolmapäeval dokumendi ettevalmistamist kommenteerides, et võlakirjade lunastamine oli rahandusminister Mart Opmanni ettepanek. Ta selgitas, et rahandusministeerium töötab välja tingimusi, millele tuginedes pangad saaksid võlakirju osta.

Pressiesindaja sõnul tuli algatus võlakirjade lunastamiseks mitmelt pangalt, ta ei osanud nimetada, millistelt. «Pangad konkureerivad võlakirjade ostmises,» kinnitas ta.

Põhja-Eesti Panga (PEP) turundusosakonna juhataja Aare Reivart ütles, et kuni pole tulnud valitsusepoolset konkreetset pakkumust, ei saa öelda, kas pank on võlakirjade ostust huvitatud.

«Kõik sõltub võlakirja tulususest,» märkis Reivart. Ta kinnitas, et PEP pole omapoolset initsiatiivi võlakirjade ostu suhtes ilmutanud.

Tööstuspanga vanemspetsialist Liivi Lankots ütles, et Tööstuspank ei tunne nende võlakirjade vastu küll mingit erilist huvi.

Ka Hansa- ja Hoiupanga esindajad kinnitasid, et enne valitsusepoolset pakkumist pole võimalik küsimust kommenteerida. Mõlemad teatasid, et pangad pole omapoolset huvi võlakirju osta ilmutanud.

Peaminister Tiit Vähi ütles teisipäeval, et valitsus on põhimõtteliselt nõus mitme Eesti panga ettepanekuga, et Iisraeli relvatehingu eest lunastatavad võlakirjad võiks Eesti kommertspangad välja osta ja deponeerida valitsuse garantiiga likviidsete võlakirjadena.

Vähi sõnas, et ettepaneku on teinud Eesti pangad. Millised nimelt, ei osanud ta öelda.

Ettepaneku kohaselt ostaksid pangad võlakirjad Iisraeli poole käest välja, kui need saab investori nõusolekul deponeerida.

Relvatehing nägi ette tasumist seitsme võlakirjaga, millest kaks on juba lunastatud ehk Eesti poolt kinni makstud, selgitas peaminister. Eesti on lepinguliselt kohustatud lunastama tähtajaliselt välja ülejäänud viis võlakirja, ütles Vähi.

Kolmanda võlakirja väljaostmise tähtaeg on 31. juuli. Ühe võlakirja hind on 10 miljonit krooni.

1993. aastal tundis võlakirjade väljaostmise vastu huvi Doonau Pank, toona valitsus selliseks tehinguks luba ei andnud.

1993. aasta jaanuaris sõlmis Eesti Iisraeli riigifirmaga TAAS Israel Industries relvahankelepingu. Lepingu koguväärtus on 49 033 150 USA dollarit, mille Eesti peab välja maksma 2000. aasta 1. veebruariks. BNS

Hetkel kuum