Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iisraeli võlakirjade lunastamine tekitab hämmingut

    Rahandusministeeriumi väärtpaberitalituse juhataja Hilma Naaber ütles eile, et ministeerium pole valitsusele sellist dokumenti ette valmistanud.
    «See paber oli täiesti kirjaoskamatu, ei olnud seal alust ega öeldist,» avaldas Naaber imestust.
    Naaber ütles, et nägi dokumenti pärast valitsuse istungit, kuid seni pole õnnestunud välja selgitada, kes selle paberi kirjutas.
    Seni on väärtpaberitehingutega tegelenud rahandusministeerium, kes lähtub konkreetsetest arvutustest ja baasandmetest, rääkis Naaber. Ta lisas, et selle tehingu kohta pole ministeeriumis isegi mitte lepingu teksti, rääkimata arvutustest.
    «Tegu on täiesti koordineerimatu sammuga,» tähendas Naaber. Naaber kinnitas, et on tehtud ettepaneku suhtes ääretult kriitiline. «Ei saa nii, et iga ametkond emiteerib 10 miljoni krooni eest oma võlakirju,» tõdes ta.
    Valitsuse pressiesindaja ütles kolmapäeval dokumendi ettevalmistamist kommenteerides, et võlakirjade lunastamine oli rahandusminister Mart Opmanni ettepanek. Ta selgitas, et rahandusministeerium töötab välja tingimusi, millele tuginedes pangad saaksid võlakirju osta.
    Pressiesindaja sõnul tuli algatus võlakirjade lunastamiseks mitmelt pangalt, ta ei osanud nimetada, millistelt. «Pangad konkureerivad võlakirjade ostmises,» kinnitas ta.
    Põhja-Eesti Panga (PEP) turundusosakonna juhataja Aare Reivart ütles, et kuni pole tulnud valitsusepoolset konkreetset pakkumust, ei saa öelda, kas pank on võlakirjade ostust huvitatud.
    «Kõik sõltub võlakirja tulususest,» märkis Reivart. Ta kinnitas, et PEP pole omapoolset initsiatiivi võlakirjade ostu suhtes ilmutanud.
    Tööstuspanga vanemspetsialist Liivi Lankots ütles, et Tööstuspank ei tunne nende võlakirjade vastu küll mingit erilist huvi.
    Ka Hansa- ja Hoiupanga esindajad kinnitasid, et enne valitsusepoolset pakkumist pole võimalik küsimust kommenteerida. Mõlemad teatasid, et pangad pole omapoolset huvi võlakirju osta ilmutanud.
    Peaminister Tiit Vähi ütles teisipäeval, et valitsus on põhimõtteliselt nõus mitme Eesti panga ettepanekuga, et Iisraeli relvatehingu eest lunastatavad võlakirjad võiks Eesti kommertspangad välja osta ja deponeerida valitsuse garantiiga likviidsete võlakirjadena.
    Vähi sõnas, et ettepaneku on teinud Eesti pangad. Millised nimelt, ei osanud ta öelda.
    Ettepaneku kohaselt ostaksid pangad võlakirjad Iisraeli poole käest välja, kui need saab investori nõusolekul deponeerida.
    Relvatehing nägi ette tasumist seitsme võlakirjaga, millest kaks on juba lunastatud ehk Eesti poolt kinni makstud, selgitas peaminister. Eesti on lepinguliselt kohustatud lunastama tähtajaliselt välja ülejäänud viis võlakirja, ütles Vähi.
    Kolmanda võlakirja väljaostmise tähtaeg on 31. juuli. Ühe võlakirja hind on 10 miljonit krooni.
    1993. aastal tundis võlakirjade väljaostmise vastu huvi Doonau Pank, toona valitsus selliseks tehinguks luba ei andnud.
    1993. aasta jaanuaris sõlmis Eesti Iisraeli riigifirmaga TAAS Israel Industries relvahankelepingu. Lepingu koguväärtus on 49 033 150 USA dollarit, mille Eesti peab välja maksma 2000. aasta 1. veebruariks. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Pärast Venemaa sõda Ukrainas rünnatakse küberruumis pidevalt Eesti ettevõtteid
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul on see aasta Eesti küberruumis tavapärasest tulisem. 17 ettevõtet on sel aastal teatanud lunavararünnaku ohvriks langemisest.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul on see aasta Eesti küberruumis tavapärasest tulisem. 17 ettevõtet on sel aastal teatanud lunavararünnaku ohvriks langemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.