Ühispanga asepresidendi Margus Schultsi sõnul algas protseduur juba talvel, mil Tallinna börsi avamise suhtes polnud veel kindlust. Tänaseks on Tallinna väärtpaberibörs töötanud alles kolm nädalat, Helsingi börs aastakümneid, sellest on tingitud ka Helsingi börsi suurem usaldatavus. Tallinnasse tulekuks peab välisinvestor kõigepealt tegema endale selgeks meie börsi protseduurireeglid. Helsingis võidab ta selle võrra aega, lisas ta.

«Ilmselt pole suurt käivet alguses loota. Oma töö teeb jaanipäev ning suvine puhkusteperiood, mistõttu võtab aega, kuni meid märgatakse,» ütles Margus Schults. Pikas perspektiivis peaks käive kindlasti tõusma, lisas ta.

Välisturul sisseelamine ei toimu üleöö, see nõuab aega. Esimesed kommentaarid võib teha sügisel, ütles Juha Kaipponen Helsingi börsi juhtkonnast. Koheseid muutusi kindlasti ei teki, lausus Margus Uudam HF Arenduse ASist. Välisinvestorid hindavad kõigepealt aktsiat, analüüsivad tulevikuperspektiive, see kõik võtab aega. Muidugi kehtib see juhul, kui pole konkreetset investeerijat, kes pikisilmi aktsia noteerimist ootab, täiendas Uudam.

Hansapanga börsimaakleri Märt Meeritsa sõnul tõstab aktsia noteerimine Helsingi börsil Ühispanga usaldatavust, seda eelkõige koostööpartnerite silmis.

Aktsia Helsingi börsil noteerimine peaks stabiliseerima hinda, ütles Viktor Mahhov Hansa Investeeringutest. «On loota suurinvestorite lisandumist, mis tagab stabiilsuse ning hoiab ära suured kõikumised aktsiaturul. Olulist hinnamuutust kohalikul turul ei peaks see kaasa tooma,» lisas ta.

Kui suuremal investeerijal on valida Tallinna ja Hel-singi vahel, kasutab ta tõe-näoliselt Tallinna börsi, kuna siin on hinnad professionaalsemad, ütles Meerits.

Turu garanteerimise võtab lepingu järgi enda peale Merita Pankiiriliike.

Ühispanga aktsiakapital on 235 miljonit krooni, mis jaguneb 23,5 miljoniks kümnekroonise nominaalväärtusega aktsiaks.

Kõik aktsiad on samaliigilised ning vabalt kaubeldavad.

2. mail oli pangal 865 aktsionäri ning välisinvesteerijatele kuulus 38 protsenti aktsiatest.