Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööhõivekohustus on täna siiski vajalik

    Äripäev on viimasel ajal (16.05. ja 07.06.) mitmel korral käsitlenud erastamisagentuuri poolt igale erastajale ettenähtud tööhõivekohustuse täitmisega seonduvaid probleeme. Ametiühingujuhina ja riigikogu liikmena pean vajalikuks välja öelda omapoolse seisukoha töötajate jaoks nii olulises küsimuses.
    Ka Äripäevast (7. juunil avaldatud küsitluse põhjal) ilmneb, et erastatud ettevõtete juhtide hinnang tööhõivekohustusele on diametraalselt erinev ning näitab samas ettevõtete omanike suhtumist sellesse kohustusse.
    Kreenholmi Valduse aktsiaseltsi tegevdirektor Meelis Virkebau nendib, et nende puhul on erastamisega kaasnenud kohustused lapsikult väiksed ja nende täitmine ei ole neile mingi probleem.
    Samas kurdab ASi Tondi Elektroonika esindaja Uno Abru, et kohustused koormavad ettevõtet väga ja nende nõudmine on arusaamatu.
    Tööhõivekohustus Tallinna piires olevat kunstlik. Tallinna linnavalitsuse nõudmine töötajate arvu korrigeerimise eest kolm miinimumpalka on Uno Abru meelest üsna väljapressimise moodi.
    Umbes kümme aastat tagasi töötas Kreenholmi manufaktuuris 12 000 inimest, praegu on neid üle viie tuhande. Tänavu ja eeloleval aastal on kavas koondamisi, mis jätavad tööta sadu inimesi.
    Muidugi on Kreenholmi Valdusel koondamisruumi veel kõvasti (tööhõivekohustus näeb ette 2000 töötaja säilitamist). Sellise võimaluse annab erastamisseadus, mille 21. paragrahvi järgi on erastamise lisatingimuste kehtestamine erastamise korraldaja kompetentsis.
    Teisalt on aga selge, et need sajad ja pikema ajavahemiku peale kokku ehk tuhatkond inimest vajavad tööd ja elamisallikat. Nad ei kao meie kõrvalt kuhugi, edaspidi peab nende eest hoolitsema riik ja kohalik omavalitsus. Millised on aga meie riigi sotsiaalse turvalisuse tagamise tingimused ja võimalused, see on kõigil teada.
    Meelis Virkebau seisukoht, et erastamisega kaasnenud kohustused on nende jaoks lapsikult väiksed, tekitab kergelt öeldes hämmeldust.
    Miks otsustati ettevõte müüa nii napi tööhõivekohustusega? Mida peeti silmas, kui anti uuele omanikule (veerandi ulatuses on omanik Eesti riik) võimalus vabastada töölt rohkem kui pooled inimesed?
    Uno Abru Tondi Elektroonikast on aga vastupidiselt mures -- miks nõuab linnavalitsus töötajate arvu korrigeerimise eest kolm minimaalpalka inimese pealt.
    Seda lugedes tekib mul küsimus, kuidas on erastatud ettevõttel lubatud vähendada tööhõivekohustusega ettenähtud töötajate arvu nii väikese kompensatsiooni eest.
    Sama küsimus kerkis mul ka jalatsi- ja tekstiiliettevõtte Aktiiv puhul (iga tööhõivekohustusega ettenähtud töökoha vähendamise eest lubatakse ettevõttel kanda linnavalitsuse sihtotstarbelisse fondi vaid 100 krooni).
    Ometi näeb tavakohane kord ette, et tööhõivekohustuse vähendamisel tuleb omanikel tasuda iga koha pealt 15 000 krooni.
    Aktiiv maksis linnavalitsusele 90 täitmata koha eest 9000 krooni, mis on naeruväärne summa ja nagu ma tõdesin oma kirjas erastamisagentuurile (28. mai), on selline järeleandlikkus ametiühingute keskliidu arvates lubamatu ja vastutustundetu samm riigi tööhõivepoliitikas.
    Erastamisagentuur seda kahjuks ei leidnud, sest oma vastuses EAKLile teatab lepingute täitmise kontrolli üksuse direktor Rein Soidla, et erastamisagentuuri nõukogu on otsustanud oma 1995. aasta 5. septembri koosolekul anda erastamisagentuurile õiguse ostja taotlusel ja objekti asukohajärgse kohaliku omavalitsusega kooskõlastatult vähendada ostu-müügilepingus fikseeritud tööhõivekohustust või see täiesti ära jätta.
    Kas saame aga sel juhul üldse rääkida mingist erastamisega kaasnevast kohustusest ja selle täitmisest? 1995. aasta 5. septembril otsustas erastamisagentuuri nõukogu anda erastamisagentuurile õigus ostja taotlusel vähendada ostu-müügilepingus fikseeritud tööhõivekohustust või see hoopis ära jätta pärast selle küsimuse kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega.
    See otsus on tekitanud keskliidu liikmesliitudes rahulolematust, kuna nii ei ole ametiühingu liikmed ja teised töötajad kaitstud põhjendamatute vallandamiste eest.
    Ametiühingute keskliit on pöördunud erastamisagentuuri nõukogu poole taotlusega anda oma liikmesliitude esindajatele võimalus osaleda erastamise lisatingimuste kindlaks määramisel (seda eriti tööhõive osas), lähtudes põhimõttest, et küsimust saab demokraatlikult lahendada vaid tööturu osapooli kaasates. Just sotsiaalne partnerlus on see, mis aitab meid edasi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.