Läti valitsus ei kavatse Eestit petta

Informatsioon Läti poolt kehtestatud sertifitseerimisnõuetest sisseveetavatele toiduainetele jõudis minuni 22. juunil, kui viibisin Firenzes Euroopa Liidu tippkohtumisel.

Rääkisin sellel teemal koheselt Läti peaministri Andris Skelega ja välisministri Valdis Birkavsiga. Mõlemad kinnitasid, et nimetatud nõuded ei puuduta Eestit ja Leedut, kuna riikide vahel sõlmitav vabakaubandusleping on ülimuslik siseriiklike protseduuride suhtes.

Siiski tahaksin ma toonitada, et oma toodete sertifitseerimisele peavad Eesti toiduainetetootjad igal juhul mõtlema, kui nad ei soovi piirduda ainult Eesti või siis Läti ja Leedu turuga.

Kui soovime olla konkurentsivõimelised ka mujal maailmas, eelkõige Euroopa Liidu riikides, tuleb oma toodang tahes-tahtmata vastavale tasemele viia. Tegelikult võiks ka Eesti mõelda taolise sertifitseerimisnõude kehtestamisele kolmandate riikide suhtes. See annaks meie tarbijaile garantii, et kauplustes oleks müügil vaid kvaliteetsed toiduained.

Väga võõrastav oli eilsest Äripäevast lugeda Valga lihatööstuse tegevdirektori Elmut Paaveli sõnu, kelle arvates vabakaubandusleping ei hakka 99protsendilise tõenäosusega toimima. Nii pessimistliku ellusuhtumisega ärimaailmas küll edu ei saavuta.

Äris on edukad vaid need, kes leiavad väljapääsu ka lootusetust olukorrast, mitte ei virise isegi siis, kui riik on saavutanud kokkulepped, mis toovad nende toodangule lisaturgu. Kahtlemata võivad vabakaubanduslepingu juurutamisel tekkida mitmed takistused, kuid olen kindel, et veel sel aastal see leping jõustub.

Toonitan veelkord, et isegi siis, kui me Läti ja Leedu turule pääseme tollivabalt ja sertifitseerimata, peab iga tõsiste kavatsustega tootja hoidma sihikul oma toodangu vastavusse viimist Euroopa Liidus kehtivate kvaliteedinõuetega. Mul oli hea meel Äripäevast lugeda, et Rakvere lihakombinaat loodab eurosertifikaadi saada veel sel aastal.