• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millist kasu saab põllumees?

    Tootja olukorda see ei paranda, kuid see parandab riigieelarve olukorda ja vähendab võimalust deklareerida piiril kaupa alla selle väärtuse. Nii hoiduti käibemaksust kõrvale.
    See oli ka esimene samm kaitsetollide suunas. Tolliväärtusseadus rakendub nüüd loogilisemalt.
    Hääletustulemused olid riigikogu saalis päris ootuspärased. Reformierakond kaasa ei hääletanud, ei usu mina, et suvel riigikogu puhkuse ajal midagi juhtuks. Reformierakonnal pole praegu üleval muid nõudmisi kui ettevõtete tulumaksust vabastamine. Seda annab arutada.
    Kaudselt on tegemist tol-limaksu kehtestamisega. Nimetatagu seda siis kuidas tahes. Samas on see ikkagi rohkem poliitiline kui majandusotsus. Käimas on n-ö operatsioon 68. See tähendab, et presidendivalimiseks on vaja niisuguse hulga saadikute toetust ja praegu käibki vastava sõpruskonna kogumine. Eeldusel, et see sõprusühendus valiks presidendi. Reformierakond sunniti mitte vastu hääletama.
    Tolliväärtusseaduse järgi oleks seda juba ammu saanud teha. Maksuamet pole suutnud kontrollida tollimaksu laekumist ja otsustati kergema vastupanu kasuks.
    Nendest miinimum-hindadest on ju varem juttu olnud ning on öeldud, et nad kehtestatakse tegelikest hindadest tunduvalt madalamatena.
    See on ju avalik saladus, et sissetoodavaid kaupu deklareeritakse tunduvalt madalamalt sellest, mida nad tegelikult väärt on.
    Meid ei mõjuta see kindlasti, sest meie deklareerime oma toorme piiril täpselt sellise hinnaga, nagu teda ostame.
    Kui miinimumhindadele järgnevad kaitsetollid, siis on tulemuseks toiduainete mitmekordne hinnatõus. Ma ei näe, kuidas sellised tollid meile kasulikud oleksid.
    See otsus kuulub nende hulka, millega soovitakse lihtsalt näidata, et midagi on põllumajanduse heaks tehtud. Puudus konkreetne vaidlus, kuna ei ole mehhanismi selle kohta, kuidas see hinnasüsteem käivitada. Tolliväärtusseadus kehtib ju juba tükk aega, kuid millegipärast ei suudeta seda toimima panna.
    Andes valitsuse kätte regulatsiooni, võime oodata igasugust ja kaitsetollid on üldjuhul ebasoovitavad. Neist on palju tõhusamaid turukaitsemeetodeid. Näiteks laborikontrolli kasutamine.
    Koalitsiooni kõigutamiseks võib minna ehk sügisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.