Kas rootslased haaravad Eesti kaabeltelevisioonituru?

Euroopa Liit on vastu võtnud dokumendi, mille kohaselt peavad kõikide liikmesmaade valitsused tagama 1998. aastaks konkurentsi telekommunikatsiooni vallas, st kaotama monopolid. Eesti sideministeerium on väljendanud väga selgelt seisukohta, et ei anna telekommunikatsiooni operaatorteenistuseks vajalikku luba, mis kinnistaks või tekitaks monopoli. Telia tegevus, kes on Eesti Telefoni, EMT ja teistes firmade omanik, ei vasta nendele põhimõtetele. Monopoli küsimus tõuseb taas, kui teada, et tänapäevased võrgud on multimeedia võrgud, st hõlmavad nii televisiooni, andmesidet kui telefoniteenuseid.

Meie numbrid on kõik avaldatud ja turu haaramisest on asi siiski kaugel. Tahame olla ka üheks mängijaks sellel turul. Mis puutub turuosa suurusesse, siis Eestis on 500 000 kodu, mingist monopolist või vägevast turuhaaramisest on natuke ennatlik rääkida.

Põhiliselt tahame jätkata ehitamist Mustamäel ja alustame ehitamist Keilas. Kus me edaspidi labida maasse lööme, seda ei saa veel praegu öelda. Me veel täpsustame äriplaane augusti lõpuks.

Kommentaariks konkurentide väitele, nagu puuduks meil Mustamäe linnaosa valitsusega leping kaabeltelevisiooni edastamiseks, ütlen vaid, et selline leping on meil täiesti olemas. Eksklusiivsed õigused kaabeldamiseks on antud linna poolt ainult munitsipaalmajades. Munitsipaalelamufondi osakaal ei ole praegu linnas väga suur ja see osa pidevalt väheneb. Maa sees olevad torud kuuluvad Eesti Telefonile ja kui me ise mõne torujupi rajame, siis selle jaoks me taotleme alati eraldi loa.

Mis puudutab monopoolse seisundi tekkimisega seotut, siis kõik Telia osalusega firmad tegutsevad erinevates valdkondades. Teiseks rendib Eesti Telefon kaablikanalisatsioonitorusid võrdsetel tingimustel kõigile osalejatele. Kui me võtame kasvõi selle näite, et ET annab oma fikseeritud telefonivõrku nii EMT-le kui Radiolinjale võrdsetel tingimustel, siis see peaks olema väga hea paralleeel.