9. juuli 1996 kell 22:00

Kirde-Eesti tõuseb tuhast

Poisiohtu perepoeg hoiab kõrva vastu keskkütteradiaatorit, kuulatab pingsalt sealt kostuvaid hääli ja teatab emale rõõmsalt: «Jää hakkas minema.» Selline pilt võib tähelepanelikule lehelugejale tulla tuttav ette mõne aasta tagusest ajakirjandusest, kuid sama hästi sobib see täna iseloomustama mitme Kirde-Eesti suurettevõtte grandioosseid plaane. Äripäev hoiab plaanipidajatele pöialt ja loodab, et plaanitsetu elluviimine aitab piirkonna välja autsaideri seisusest.

Sealsed suurfirmad on järjest teatanud tootmise laiendamise kavadest. Nii plaanib Nitrofert ehitada 1998. aastaks metanoolitehase, Eesti Põlevkivi ja Saksa firma Nobel loodavad juba järgmise aasta lõpul saada esimese partii toodangut uuest lõhkeainetehasest. Veidi varem on teatanud oma plaanist rajada 1998. aasta kevadeks plastifikaatorite tehas USA kontsern Velsicol. Ehituste kogumaksumus on ligikaudu pool miljardit krooni.

Tundub, et mõned aastad tagasi tehtud erastamis- ja müügiotsused on osutunud õigeks. Aasta või paarise tegutsemise järel on välismaised omanikud jõudnud tasuda kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvad võlad, suutnud teha kümnetesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid tootmise kaasajastamiseks ja jõudnud tänaseks järeldusele, et Eestisse tasub veelgi investeerida.

Ees seisev erastamislaine tõstab majanduslikku potentsiaali ja aktiivsust Kirde-Eestis veelgi. Erastamisnimekirja on lülitatud Kiviter, lähiajal selguvad ka uued pakkumused kunstkalliskive toota lubavale Silmetile. Eesti Põlevkivi ümberstruktureerimine käib, ja kuigi Eesti Põlevkivi peadirektoril Väino Viilupil õnnestus sundida peaministrit peatama eelmise majandusministri otsus Aidu karjääri eraldamise kohta Eesti Põlevkivist, on see vähisamm siiski vaid ajutise iseloomuga.

Kirde-Eesti suured elektri-jaamad ootavad samuti uut peremeest, kes peab selguma Eesti Energia erastamise käigus. Läbirääkimised USA firmaga Northen States Power juba käivad. Arvestades valitsuse USA-lembust, et kindlustada ameerika kapitali abil oma julgeolekut, nagu on väljendunud peaministri nõunik Robert Lepikson, ja Esoili erastamise lugu, võib loota, et need läbirääkimised peagi ka vilja kannavad.

Kirde-Eestis annavad tooni siiski peamiselt suured ettevõtted, kurdab Kiviteri peadirektor Jüri Soone. Samas võib kindel olla, et suurettevõtete areng tekitab kohe vajaduse neid teenindatavate väiksemate ettevõtete järele. Nitroferdi ökonoomikadirektor Vladimir Gret ütleb lihtsalt, et kui neil praegu on palgalehel ligi 600 töötajat, siis vähemalt teist sama palju täidavad nende tellimusi näiteks ehituse ja muudes valdkondades.

Eelöeldust tulenevalt võib arvata, et tekib sadu, kui mitte tuhandeid uusi töökohti, tööd saavad ka mitmed juba olemasolevad ettevõtted. Praegu paljuski sotsiaalministeeriumi allasutustena toimivad Eesti Põlevkivi, elektrijaamad jt saavad lahti oma senisest lisafunktsioonist. Suurettevõtete areng peaks kohale meelitama edukaks tegevuseks vajalikke juhtimis- ja turundusspetsialiste, kelle vähesuses näeb hetkel Kirde-Eesti suurimat probleemi Kreenholmi Valduse juht Meelis Virkebau.

Äripäev usub, et ettevõtetel on oluline roll tõstmaks Kirde-Eesti senist nigelat mainet ja tänaste tegijate edu innustab üha uusi üritajaid ettevõtluses kätt proovima.

Hetkel kuum