Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suure valgusjõuga grafoprojektoritest
Praegustes grafoprojektorites on kasutusel tipptasemel optikaseadmed. Vanad grafoprojektorid ei jõua enam ligilähedalegi ei pildi kvaliteedi ega võimaluste poolest. Üheläätselised grafoprojektorid on ammu kadunud ja ei ole kõige vähematki kartust, et nad kunagi tagasi ilmuksid. Ainult juhul, kui kuskil suudetakse midagi eriliselt innovatiivset leiutada, nii et ühest läätsest piisab pildi kvaliteetseks edastamiseks.
Asjaolu, et kasutusel on tervelt kolme läätsega grafoprojektorid, ei tähenda veel, et sellega peaksid võimalused piirduma. Praegu on juba praktiliselt kõigil grafoprojektoritel LCD-paneel (vedelkristallpaneel). Vedelkristallpaneel avab uue maailma presentatsiooni läbiviimisel. Tavaliste kilede asemel on võimalik presentatsiooni läbi viia reaalajas, muuta esitluse sisu ja järjekorda vastavalt vajadusele. Kasu lõikavad sellise esitlusviisi kasutamise pealt kõige rohkem tarkvara arendusfirmad, kellel on võimalik demonstreerida oma tooteid korraga tervele saalitäiele inimestele, selle asemel, et seda teha igaühele eraldi.
LCD-paneeli ei saa kasutada tavaliste grafoprojektoritega, kuna viimaste valgustusvõimsus jääb liiga nõrgaks. Nii et tuleb kasutada võimsamat grafoprojektorit. Valgustusvõimsusest sõltub enim see, kas informatsioon suudetakse seinale edastada niivõrd teravalt, et seda saavad isegi kõige tagumises reas istuvad inimesed identifitseerida ilma binokli abita. Valgustugevus annab tunda just värviliste slaidide puhul, kuhu on lisatud näiteks käsitsi märkmeid.
LCD-paneeli kasutamine on mugav, aga samas on sobiliku grafoprojektori hind kõrge. Võimsa grafoprojektori muretsemiseks peab selle järele olema pidev vajadus: näiteks sagedased esitlused muutuvate andmetega. Kui teil endil puudub värviline printer, millega koostada värvilisi slaide, võite varsti järeldada, et neid kuskil mujal trükkida on liialt kallis. Kui ei ole võimalik maksimaalse võimsusega grafoprojektorit osta, ei maksa heituda, kuna kaks korda odavamad grafoprojektorid suudavad samuti enamjaolt hakkama saada ilma igasuguste viperusteta. Hinnavahe tekib põhiliselt valgusvõimsusest ja lambist. Läätsede arv ei mõjuta hinda, kuna suurema võimsusega grafoprojektoritel on kõigil kolm läätse.
Kasutades nõrgemat grafoprojektorit, annab tunda teatud piiratus modifitseerida esitletavat infot. Tunduvalt mugavam on esitlust läbi viia enda arvuti tagant, ilma et peaks pidevalt kilesid lappama. Pealegi pole ükski presentatsioon kunagi eelmisega täpselt sarnane. Osa küsimusi võib saada lahendatud kiiremini kui tavaliselt, mõnda punkti pole vaja üldse käsitleda. Kilede otsimine ja lappamine võib jutujärje segi ajada.
Kogu selle aparaadi juures on siiski kõige tähtsam osa grafoprojektoril asetsev optika. Praegu kasutatakse tavaliselt kolme läätse ühel grafoprojektoril, et paremini teravustada ja suurendada pilti. Samas teeb selline optiliste seadmete maht grafoprojektori kalliks. Loomulikult poleks grafoprojektoril kolme läätse, kui neist mingit kasu ei tõuseks. Nii et selle koha pealt ei saa minu arvates tingida. Osa grafoprojektoritel on veel lisalääts, mille abil saab suurendada pilti 30--50%.
Grafoprojektoritel kasutatavate halogeen- ja metallhaliidlampide vahe seisneb ainult kasutuseas. Esimene peab vastu 50--75 tundi teine aga 750--1000 tundi. Metallhaliidlampe kasutatakse ainult kallimatel ja suure valgustugevusega grafoprojektoritel. Selliseid lampe on tavaliselt ühes grafoprojektoris üks, kui tavalistes grafoprojektorites on vastavalt kaks halogeenlampi. Halogeenlambid võivad kiiremini läbi põleda ja sellisel juhul saab osadel grafoprojektoritel läbipõlenud lambid välja vahetada nii, et ei pea masinat välja lülitama. Masinatele on lisatud valgustugevuse ja värviparanduse regulaator. Need peaksid oma funktsiooni juba nimes reetma.