Uued reeglid vähendavad salaäri, selles olen ma sada protsenti kindel. Turul jääb tegijaid sellevõrra vähemaks, et ühepäevaliblikad nende reeglite järgi ilmselt mängida ei saa. Tegelikkuses on ka uued reeglid piisavalt vabad, et tõsised tegijad, kes tahavad end seostada kütuseäriga, saavad seda teha.
Lugesin siin nende väikeste kütusefirmade pöördumist, et õliliit tahab tekitada monopoli. Tahan selle peale öelda lihtsalt, et õliliit on alati olnud vaba organisatsioon ja mitte keegi ei ole keelanud ka neidsamu firmasid liitu astumast.
Toon näite teisest majandusharust -- pangandusest. Mina Eesti kodanikuna tahaksin hakata panka pidama, aga ma ei saa seda teha. Küsimus on siiski riigis ja tema vabaduses teha vajalikke otsuseid. Kõik alad, mis on aktsiisiga maksustatud või kus on võimalikud väga suured pettused, peaksid olema ka natuke karmima kontrolli all.
Bensiini hind tõuseb tasemeni, mis väljendab bensiini hinda maailmaturul pluss maks, aga kaks korda kindlasti mitte. Tahaks isegi loota, et hind tõuseb, sest ei saa müüa bensiini odavamalt maaletuleku hinnast. Suurtes tanklates hind vaevalt tõuseb, aga väiksemates maatanklates, kus siiani on maksuvaba bensiini rohkem müüdud, tõuseb ta kindlasti.
Tolli tööd oleme kõik kohutavalt kritiseerinud, aga eks igal alal on oma arenguvõimalusi. Tolli töö on viimasel ajal läbi nende aktsioonide oluliselt paranenud. Küsimus ei ole niivõrd tolli töös, kuivõrd garantiides. Mis kasu on tolli tööst, kes püüab kinni salakütusefirma, aga see ütleb, et jah, maksud küll maksmata, aga näe, raha ka ei ole.
Kütuse ekspordi-impordi uus kord kehtestati seepärast, et monopoliseerida turg, kasutades selleks skandaali Eesti Kütuse ümber. Teiseks: mätsida skandaal kinni ja jätta tegelikud süüdlased välja selgitamata.
Oma arvamuse oleme juba välja öelnud üheksa kütusefirma ühiskirjas, mille me saatsime peaministrile, mitmele ametile ja komisjonile. Midagi head see uus kord endaga kaasa ei too. Seda kahel põhjusel. Esiteks: järgneb kütuse hindade tõus ja teiseks: ei tasu silmist lasta ka teatud poliitilist faktorit. Nimelt saab Venemaal ülimalt mugav olema kolme- nelja õlifirma poolt väljaveetavate kütusekoguste kontrollimine. See on märksa lihtsam kui kolme-neljakümne firma poolt eksporditava kütuse kontrollimine. Arvan, et hinnad tõusevad kaks korda.
Me loodame muidugi, et Eesti võimud võtavad meie nõu kuulda, sest oleme õliliiduga ühel meelel, et must turg tuleb likvideerida. Küsimus on ainult meetodites. Kui toll hakkab normaalselt tööle, siis ei sõltu midagi nüansist, kas ettevõtte aktsiakapital on miljon või kümme miljonit krooni.
Me rääkisime juba eelmisel aastal, et aktsiiside järsk tõstmine tekitab raskusi nende laekumisel. Kõrgema aktsiisi puhul tasub vahelejäämise risk end salakütusega hangeldajatele paremini ära. Samuti annab selle rahaga paremini ära osta vastavaid ametnikke.
Meil ei ole raskusi firma aktsia- ja omakapitali viimisel uute nõudmiste tasemele, kuid siin unustame me peamise idee. Räägime kõikjal, et Eesti on avatud turuga riik, samas aga tegutseme täpselt vastupidiselt. Samuti tekib mul küsimus, miks me seisame vastu talupoegade soovile kaitsta oma turgu, aga kütuseturu oleme valmis monopoliseerima. Kus on siin loogika?