• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poola majandus püsib tõusuteel

    11. juulil kirjutasid OECD peasekretär Donald Johnston ja Poola rahandusminister Grzegorz Kolodko alla dokumentidele Poola astumise kohta 28. riigina selle organisatsiooni liikmeks.
    Mullu lisandusid maailma tööstusriikide juhtgruppi Mehhiko, T?ehhi ja Ungari. Viimastega võrreldes on Poola näitajad paremad ning potentsiaal ulatuslikum.
    Pärast suuri muutusi Kesk- ja Ida-Euroopas põdes Poola majandus vaid kaks aastat, mil ?okiteraapia hindade vabakslaskmise ja zloti konverteeritavaks muutmisega sundis poolakaid püksirihma pingutama.
    Esimesed märgid edust ilmusid 1992. a, edasi on näitajad järjest paranenud (vt graafik). Allakirjutanu arvates on kogutoodangus ajavahemikus 1990--1995 toimunud muudatused hea näide sellest, kuidas erinevad jõud ja erakonnad parlamendis on kinni pidanud põhimõtteliselt samast joonest.
    Investeeringud põhivarasse kasvasid 1995. a püsihindades 18,6%, märkides neljandat kasvuaastat. Kaks aastat püsib investeeringute kõrge tase põhivarasse, kus domineerib uue tehnika ja seadmete ost (60%).
    Elanike reaalsissetulekud kasvasid 1994. a 1,9% ja 1995. a 5,3%. Keskmine kuu brutotöötasu oli 1995. a 754 zlotti (3300 krooni), minimaalne tasu 305 zlotti (1300 krooni).
    Oma olukorda hindas 1995. a heaks 55% peredest (1994. a 53%), väga heaks 12%, halvaks ja väga halvaks 33% (1994. a 37%).
    Väliskaubanduse alal on kasvanud käärid ekspordi ja impordi vahel viimase kasuks. 1995. a moodustas eksport Poolast 23,3 mld USD (kasv 34,9%), import riiki aga 28,5 mld USD (kasv 32,1%). Negatiivse saldo ületamisel on tähtis koht turismil, möödunud aastal külastas Poolat 82 mln välisturisti, eelkõige Saksamaalt ja T?ehhist. Valdav osa on ostuturistid, kuna toidu- ja tarbekaupade hinnad on Poolas madalamad kui näiteks Ida-Saksamaal. Poola peamine kaubanduspartner oli Saksamaa, mille arvele langes 37% ekspordist ja 27% impordist.
    Eesti ja Poola suhted olid tihedad juba aastatel 1920--1939. 1995. a kasvas kaubakäive 69%, eelkõige tänu Eesti ekspordi kasvule . Eesti eksportis Poolasse kaupu 21 mln USA dollari eest (kasv 110%). Poola eksport Eestisse ulatus 15 mln USA dollarini (kasv 32%). Eesti ekspordis on esikohal puit ja puidutooted (46,8 mln EEK), seejärel keemiatooted (13,3) ja transpordivahendid (9,7). Poola ekspordis on esikohal keemiatooted (24,2), toiduained ja joogid (21,9) ning masinad-elektriseadmed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.