Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poola majandus püsib tõusuteel

    11. juulil kirjutasid OECD peasekretär Donald Johnston ja Poola rahandusminister Grzegorz Kolodko alla dokumentidele Poola astumise kohta 28. riigina selle organisatsiooni liikmeks.
    Mullu lisandusid maailma tööstusriikide juhtgruppi Mehhiko, T?ehhi ja Ungari. Viimastega võrreldes on Poola näitajad paremad ning potentsiaal ulatuslikum.
    Pärast suuri muutusi Kesk- ja Ida-Euroopas põdes Poola majandus vaid kaks aastat, mil ?okiteraapia hindade vabakslaskmise ja zloti konverteeritavaks muutmisega sundis poolakaid püksirihma pingutama.
    Esimesed märgid edust ilmusid 1992. a, edasi on näitajad järjest paranenud (vt graafik). Allakirjutanu arvates on kogutoodangus ajavahemikus 1990--1995 toimunud muudatused hea näide sellest, kuidas erinevad jõud ja erakonnad parlamendis on kinni pidanud põhimõtteliselt samast joonest.
    Investeeringud põhivarasse kasvasid 1995. a püsihindades 18,6%, märkides neljandat kasvuaastat. Kaks aastat püsib investeeringute kõrge tase põhivarasse, kus domineerib uue tehnika ja seadmete ost (60%).
    Elanike reaalsissetulekud kasvasid 1994. a 1,9% ja 1995. a 5,3%. Keskmine kuu brutotöötasu oli 1995. a 754 zlotti (3300 krooni), minimaalne tasu 305 zlotti (1300 krooni).
    Oma olukorda hindas 1995. a heaks 55% peredest (1994. a 53%), väga heaks 12%, halvaks ja väga halvaks 33% (1994. a 37%).
    Väliskaubanduse alal on kasvanud käärid ekspordi ja impordi vahel viimase kasuks. 1995. a moodustas eksport Poolast 23,3 mld USD (kasv 34,9%), import riiki aga 28,5 mld USD (kasv 32,1%). Negatiivse saldo ületamisel on tähtis koht turismil, möödunud aastal külastas Poolat 82 mln välisturisti, eelkõige Saksamaalt ja T?ehhist. Valdav osa on ostuturistid, kuna toidu- ja tarbekaupade hinnad on Poolas madalamad kui näiteks Ida-Saksamaal. Poola peamine kaubanduspartner oli Saksamaa, mille arvele langes 37% ekspordist ja 27% impordist.
    Eesti ja Poola suhted olid tihedad juba aastatel 1920--1939. 1995. a kasvas kaubakäive 69%, eelkõige tänu Eesti ekspordi kasvule . Eesti eksportis Poolasse kaupu 21 mln USA dollari eest (kasv 110%). Poola eksport Eestisse ulatus 15 mln USA dollarini (kasv 32%). Eesti ekspordis on esikohal puit ja puidutooted (46,8 mln EEK), seejärel keemiatooted (13,3) ja transpordivahendid (9,7). Poola ekspordis on esikohal keemiatooted (24,2), toiduained ja joogid (21,9) ning masinad-elektriseadmed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Twitteri aktsiaga peatati kauplemine seoses võimaliku ostutehingu teavitamisega
Twitteri aktsiaga peatati kauplemine täna kell 19.13 Eesti aja järgi, kui ilmusid kuuldused, et Elon Musk võib Twitteri ostutehinguga siiski edasi minna, vahendab CNBC.
Twitteri aktsiaga peatati kauplemine täna kell 19.13 Eesti aja järgi, kui ilmusid kuuldused, et Elon Musk võib Twitteri ostutehinguga siiski edasi minna, vahendab CNBC.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kaupluste ja hotellide tervis ning seis turgudel
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.