Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Medalitest ja rahast
Kolm neljandikku meie olümpiameeskonna teoreetilisest medalilootustest ongi vaid teoreetiliseks jäänud ja tõenäosus, et Erika Salumäe või keegi teine veel medalile tuleb, tundub õhkõrn. Ainus, millega saame end lohutada, on see, et ka lätlastel pole seni paremini läinud.
Kuid erinevalt meie meestest-naistest on lätlaste motivatsioon järele jäänud kümne päeva jooksul medaleid jahtida märksa kõrgem. Nimelt otsustas Läti valitsus juba varakult, et olümpiavõitjaks tulev lätlane saab preemiaks 250 000 latti, hõbemedali väärtus on 100 000 ja pronksi 50 000 latti. (Üks latt on ca 22 Eesti krooni.) Lisaks ringleb Lätis kuulujutt, et esimest kuldmedali toojat premeeritakse koguni 500 000 latiga! Võib arvata, et lätlaste võidujanu on küll väga suur.
Lätlastest teenivad edu korral rohkem vaid Saudi Araabia ja Kuveidi sportlased, väidavad Läti spordiajakirjanikud! Eesti olümpialased peavad aga leppima tagasihoidlikuma preemiaga: kuld 200 000, hõbe 150 000 ja pronks 100 000 krooni.
Ka on Lätimaa juhid märksa suuremad spordihuvilised kui meie omad. Mõne päeva pärast lendavad Atlantasse oma sportlaste õnnestumistele ja ebaõnnestumistele kaasa elama president Guntis Ulmanis, peaminister Andris ?kele ning ka mitmed teised valitsuse liikmed. Oma korvpallimeeskonda kohtumisel Horvaatiaga ergutas ka Leedu president Algirdas Brazauskas. Ja Leedu võitiski, teisel lisaajal!
Meilt on Atlantas vaid endine odaviskaja, nüüdne riigikogu spiiker Toomas Savi. Äkki oleks Nikitin erksam olnud ja Kaabermaa kuubalasele ära susanud, kui ikka Lennart Meri ise oleks kõrvalt vaadanud. Varasemate tulemuste põhjal on meil ju hea meeskond Atlantasse saadetud. See, et kohapeal nii kehvasti läheb, on vist ikka motivatsiooni puudumisest.