Kus on Saksa investeeringud?

Selleks on mitu põhjust. Alguses investeerisid Saksa ettevõtjad ulatuslikult uutesse liidumaadesse Ida-Saksamaal. Teise lainena järgnesid lähemad naabrid, nagu T?ehhi, Poola ja Ungari. Samal ajal haarasid aga siin juhtpositsiooni kaubavahetuses ja investeerimises soomlased. Soome kaupade turuosa ei ole ju kuskil välismaal nii suur kui Eestis. Eesti on soomlaste jaoks praktiliselt koduturg ning väljastpoolt tulijad põrkuvad soomlaste koduturu kaitse taktikale.

Eelmisel aastal tundis Saksa Telekom huvi Eesti vastu, kuid siis oli juba liiga hilja. Eesti Telefoni erastamise ajal oli aga Telekom hõivatud investeeringutega Ida-Saksamaal.

Omalt poolt on selline situatsioon ootuspärane. Kõige tihedamad majanduslikud suhted on igal riigil oma lähinaabritega. Saksamaa üks tähtsamaid majanduspartnereid on Prantsusmaa ning küllaltki väike Holland.

Ei tohi ka unustada, et Eesti pole üksi. Ida-Euroopas on näiteks ahvatlev turg Ukraina, kus praegu on elanikkonna ostujõud küll madal. Aga Ukraina on praktiliselt sama suur kui Prantsusmaa.

Eelnevast vastusest ei tohiks välja lugeda, et Eesti ei paku Saksa ettevõtjale midagi. Eelmisel aastal investeeris Saksamaa välismaal kokku 48 miljardit Saksa marka. Peaaegu 1/10 Saksa otseinvesteeringutest läks Kesk- ja Ida-Euroopasse. Eksport ida suunas kasvas viimase kahe aasta jooksul kolmandiku võrra, import praegustest reformiriikidest poole võrra. Kaubavahetuses edestasid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid isegi USAd.

See näitab, et siin piirkonnas on Saksamaa jaoks tähtsad ja potentsiaalsed turud. Eesti ülesanne oleks ennast rohkem tutvustada, Saksamaal valitseb Eesti osas küllaltki suur infopuudus.

Eriti keskmise suurusega ettevõtete jaoks on Eesti peaaegu ideaalne investeerimismaa. Esiteks on ta tänu väiksusele hästi haaratav. Teiseks on siinne õigussüsteem, milles majandustegevus toimib, sarnane Saksa omale.

Ja Eesti ettevõtluskliima on skandinaavialik ning paljudel sakslastel on juba olemas kogemused suhtlemisel Põhjamaadega.

Kui keskmise suurusega ettevõtte juht leiab Eesti partneritega ühise keele, siis võivad esialgsed sidemed kasvada üle koostööks, mis toob kaasa ka pikemaajalise Saksa-poolse investeeringu.

Loomulikult. Kuigi majandusteoreetiliselt ei peaks see nii olema. Aga firmajuht on eelkõige inimene oma sümpaatiate ja antipaatiatega. Saksa keskmised ettevõtted tegutsevad väga aktiivselt T?ehhis ja Poolas, kuna nende juhtidel on isiklikud ja perekondlikud sidemed nende maadega.

Kõige rohkem on Saksa ettevõtjaid üldse Brasiilias, eriti Sao Paulos, kuna sealne sakslaste konglomeraat tõmbab uusi ettevõtjaid Saksamaalt juurde, kuigi majanduslikult ei ole see põhjendatud. Selles kontekstis on väga oluline rõhutada Saksa ja Eesti ajaloolisi sidemeid.

Sellele on praegu raske vastust anda. Kindlasti võtab Saksa pool selle võimaluse teadmiseks. Kui suurel määral ta erastamises osaleb, selgub lähemate aastate jooksul.

Eesti on esimese olulise sammu teinud. Eesti toodete kvaliteet on paranenud ja tootjad arvestavad Euroopa Liidus kehtivate kvaliteedinõuete ja tarnetingimustega.

Ettevõtlust takistab Eestis aga veel rahaliste võimaluste vähesus. Panganduses on arenguruum suur, praegu puudub suuremahuline ja pikaajaliselt kasutatav finantskapital, mis oleks ettevõtluse arengu alus.

Peamise probleemi on Eesti juba lahendanud, mis tähendab majanduslikku vabanemist Venemaast ja ümberorienteerumist lääne turgudele.

Üks oluline punkt on veel Eesti kroon ja inflatsioon. Eesti on küll edukalt tulnud välja hüperinflatsiooni tingimustest, kuid 20protsendiline inflatsioonimäär on siiski liiga kõrge. Kindla vahetuskursi 1:8 pärast peab Saksa ettevõtja Eestiga kaubeldes katma täielikult inflatsioonikulud. Teistes reformiriikides on inflatsioon juba alla kümne protsendi.

Hästi on Eestis õnnestunud erastamine.

Kahtlemata, õnnestumisest annavad tunnistust ju arvud. Eestis on kiire erastamisega loodud väga ruttu vajalik tööstuslik baas edasiseks majanduslikuks arenguks. Kui vaut?eritega lihtsalt jagatakse ettevõte ühtedelt inimestel teistele, siis ei saa seda tegelikult üldse nimetada erastamiseks. Eesti sai Treuhandi meetodiga juurde vajalikku kapitali ja oskusteavet .

Saksamaal töötab kaubandus-tööstuskoda avalik-õiguslikul printsiibil ja Eestis eraõiguslikul. See tähendab, et Saksamaal on kõik ettevõtted kohustatud kuuluma kaubandus-tööstuskotta ning riik on delegeerinud osa oma ülesannetest 83 kaubandus-tööstuskojale. Saksamaal on kaubandus-tööstuskodade eriti tähtis ülesanne kutsekoolitus. Eestis tuleb see struktuur alles luua. Tänu väiksemale liikmeskonnale suudab Eesti kaubandus-tööstuskoda aga paremini kohaneda teenuste pakkumisel turu nõudmistega.

Praegu on Eesti eeliseks rahvusvahelise majanduse seisukohalt madalad palgad võrreldes Lääne-Euroopa riikidega. Kuid juba kümne aasta pärast langeb see faktor ära. Eesti peab keskenduma oma tugevatele külgedele. On ju selge, et Eesti ei suuda kaasa rääkida kõigis majandusvaldkondades, eriti mis puudutab tehnoloogiat. Tekstiili-, puidu- ja toiduainetetööstuses on toimunud ümberstruktureerimine kiiresti. Piisavalt mänguruumi on minu arvates Eestil aga elektroonika- ja keemiatööstuses ning rahvusvahelistes transiitvedudes.

Eesti puhul on tegemist hoopis teistsuguste parameetritega ja ka situatsiooniga kui see oli sõjajärgsel Saksamaal, nn majandusime toimumise aastatel. Tegelikult võib praeguses kontekstis pidada ka Eesti edusamme teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes omamoodi majandusimeks.