28 juuli 1996

Põllumajandust saab toetada ka kaitsetollideta

Peale hoogsat lahingutege-vust kaitsetollide kehtestamise poolt ja nende vastu on vastased jõudnud arusaamisele, et puhast võitu ei õnnestu kummalgi poolel saavutada. Täna peaksid jätkuma läbirääkimised valitsuse ja põllumeeste vahel põllumajandust toetavate abinõude ja nende rakendamise üle. Toimunud on oluline positiivne nihe -- kaitsetollide asemel on pooled leidnud muidki arutamist väärivaid lahendusvariante.

Tähelepanuväärne on, et põllumajandusministeerium, kes vaid mõned nädalad tagasi teatas kaitsetollide rakendamise projekti valmimisest, on ministri nõuniku Ants Laansalu sõnul jõudnud seisukohale, et toetada tasub ainult efektiivset tootmist.

Valitsus lubab leida raha laenuintressi soodustusteks, diislikütuse aktsiisi kompenseerimiseks, sihtotstarbeliste fondide loomiseks ja kapitaliseerimiseks, tulumaksu soodustusteks investeeringute pealt. Reaalne on mõnede seaduste ümbertegemine, sest praegu maksavad põllumehed sotsiaalmaksu kõikidelt sissetulekutelt ja kapitalitulult, mitte töötasult. Kavas on luua käendusfond, sest hetkel on laenuvõtmine põllumehele hulga raskem üritus kui linnamehele. Talunikul on probleeme laenude garanteerimisega, sest vara turuväärtus on hetkel madalam kui tegelik väärtus.

Vastu nina on saanud põllumajandusühistud, kelle ettepanekud saada väetiste ja elektri ostmisel soodustusi ja käibemaksusoodustusi ei leidnud valitsuse heakskiitu. Need abinõud ei tööta efektiivselt, kuna on mõeldud kõigile ja ei stimuleeri tootmist parendama. Pealegi läheb kogu Euroopa Liit USA eeskujul üle üldistelt toetustelt, nagu subsiidiumid, otsestele toetustele.

Kokkulepete tulemusena saab maksumaksja teada, kui palju läheb talle maksma põllumajandus. Sama on Äripäevale öelnud peaministri nõunik Hardo Pajula. Kui tollide mittekehtestamise hinnaks on lisarahade leidmine põllumeestele, siis see hind on väärt maksmist -- saab konkreetselt teada, kui palju põllumajandus meile maksma läheb.

Valitsus ja põllumehed on jõudnud kokkuleppele abinõude osas, mille rakendamiseks kulub 400--500 miljonit krooni. See on ligi üks kolmandik summast, mida nõudsid toetusteks ühistud. Imestama paneb kolmekordne vahe, sest nii põllumajandusministeeriumi kui ühistute arvutused põhinevad tootmiskuludel. Ainult et ministeeriumi eksperdid võtsid aluseks 20 protsendi kõige edukamate põllumajandustootjate majanduslikud näitajad.

Leedus ja Lätis kaitsetollide-na ja hinnatoetustena makstav raha ei jõua tegelikult põllumeheni ja on seega täielikult ebaefektiivne. Niisuguse tulemuseni jõudsid Euroopa põllumajanduseksperdid. Nad uurisid võrdlevalt, milline on põllumeeste subsideerimine kolmes Balti riigis. Selgus, et hetkel on kõigis kolmes riigis subsideerimine võrdne.

Toimetus loodab, et välja töötatud toetusabinõud ka seaduseandjate heakskiidu saavad. Samuti on meeldiv tõdeda, et tuliste vaidluste tulemusena on selgunud, et kaitsetollid pole ainuke abinõu põllumajanduse abistamiseks.

Hetkel kuum