• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaupmees ostis Heino hulgimüügi vara

    «Tegime pakkumisi ka teistele Eesti hulgifirmadele. Kaupmehe täissortimenti pakkuva cash & carry ehk «tule, maksa ja osta»-põhimõte sobis Heino hulgimüügi struktuuriga kõige paremini kokku,» selgitas ASi Kaupmees turundusjuht Endrik Randoja.
    Ta märkis, et seoses endise konkurendi ülesostmisega nad ilmselt eriti palju kliente juurde ei võida, kuna kliendid olid kattuvad, pigem võidetakse käibelt. Kaupmees plaanib Kivilinna hulgilaos aasta lõpuks saavutada 80 miljoni kroonise käibe.
    Randoja sõnul on AS Kaupmees eemaldanud Heino hulgimüügisortimendist küllaltki palju tooteid ja jätnud alles konkurentsivõimelised, mille müügiga Heino hästi hakkama ei saanud, nagu Van der Bergh Foodsi külmutatud toodete sari. Osa kaupu müüs AS Eesti Heino Tukku juulis enne hulgilao sulgemist allahinnatuna maha.
    Seoses uue hulgilao avamisega sulgeb Kaupmees septembris Pirital purjespordikeskuses asuva hulgilao. «Suurim põhjus on see, et Peterburi tee laost on võimalik Tallinna ida piirkonna klientuuri kõige kvaliteetsemalt teenindada,» lausus Randoja.
    Randoja sõnul võib olla üks põhjuseid, miks Eesti Heino Tukku tegevuse senisel kujul Eestis lõpetas, et üritati siin rakendada Soome põhimõtteid.
    «Soomes toimib cash & carry hulgimüük peamiselt tanklate, kioskikettide ja toitlustuskohtade varustajana, mis on väga spetsiifilise sortimendiga asutused. Ilmselt see ei läinud Eestis samavõrd hästi kaubaks kui Soomes,» rääkis ta.
    Ostu-müügitehingu hinda ei soovinud kumbki osapool avalikustada. Eesti Heino Tukku tegevdirektor Jukka Niskaneni sõnul võis pakutud hinnaga rahule jääda. «Firma tõmbab tegevust Eestis tagasi ja keskendub Soomes tegutsemisele,» kommenteeris ta. Millega AS Eesti Heino Tukku Eestis edasi tegeleb, pole praegu veel otsustatud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.