- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,4%39 824,66
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,61
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,4%39 824,66
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poliitikute väike näpukas
Tihtipeale on poliitikud üksteist süüdistanud lühinägelikkuses. Tants ajakirjanduse käibemaksu ümber näitab aga, et tegemist on palju tõsisema nähuga, nimelt ei näe poliitikud ka lähedale, st oma nina ette, et enne hääletamist laual olevaid pabereid lugeda.
Muidugi on võimalus, et poliitikud ei oska üldse lugeda, kuigi ühe tuntud ajalehe loosunglause väidab, et nemad õpetasid eestlased lugema. Kehvasti õpetasid või siis pole poliitikud eestlased. Siirast muret poliitikute lugemisoskuse pärast on väljendanud ka Toivo Jürgenson Isamaaliidust.
Olulisem on kogu loo juures vast see, et poliitikud tõmbasid käibemaksuseadusesse muudatuste viimisega endale tahtlikult või tahtmatult kaela häda. Oma näppude ajakirjanduse rahakotiraudade vahele ajamine võib üritajale lõppeda tõsise tervisekahjustusega. Eesti ajalehtede liit on juba jõudnud avaldada seisukoha, et kui riigikogu jääb oma otsusele kindlaks, võtavad ajalehed midagi radikaalset ette.
Poliitikutel ei jää muud üle, kui augustis toimuvatel riigikogu erakorralistel istungitel tehtud seadusemuudatused vaikselt ära parandada, st viia olukord endisse seisu, kus ajakirjandusväljaanded olid maksustatud nullprotsendilise käibemaksumääraga.
Äripäevas tekitab sügavat hämmingut asjaolu, et riigikogujate kui ministrite küsitlemisel on neist enamik väljendanud arusaamatust, kuidas niisugune muudatus sai üldse läbi minna ja avaldavad arvamust, et küsimus õige pea tagasi riigikogus on.
Põhimõtteliselt on võimalikud kolm varianti: väljaanded oleksid maksustatud teiste kaupadega võrdsetel alustel, st 18protsendilise käibemaksuga; teiseks -- ajakirjandusväljaannetele oleks käibemaksumäär sarnaselt kõikide Euroopa riikide eeskujule kas 0% või igal juhul oluliselt madalam üldisest käibemaksumäärast; kolmas võimalus on ajakirjandus vabastada täielikult käibemaksust.
Esimese variandi järgi kallineks ajakirjandus viiendiku võrra ja riik võiks teoreetiliselt teenida umbes poolsada miljonit lisakrooni. Viga on aga selles, et viimatinimetatud summa sulab olematuks, kuna kallimat ajkirjandust ei jaksa enamiku lehtede lugejaid endale lubada. Vähenevad reklaamitulud, väljaannete tulud üldse ja riik saab muude maksudena veelgi vähem.
Teine variant oleks jõukohane ka Eestile, eriti kui silmas pidada Eesti euroihalust. Rahandusminister Mart Opmann on öelnud, et seadusemuudatus lähtub Euroopa direktiividest, mille järgi on nullmaksumääraga maksustatud ainult eksport ja riikidevaheline n-ö välisabi, kõik muu liikus nn soodusmaksumäärade peale.
Kolmas võimalus, mille valis Eesti, vabastas väljaanded käibemaksust, ühtlasi näitas, et Eestil on maailma asjadest taas oma arusaamine. Ainult et täielik vabastamine toob kaasa selle, et väljaanded ei saa tagasi proportsionaalset osa käibemaksuna välja käidud rahast, mis on kulutatud tellitud, st nullmääraga maksustatud numbrite trükkimiseks. Ka siit teeniks riik ligi poolsada miljonit.
Väljaannetest tellitakse umbes pooled. Seega pole vahet, kas maksustada väljaanded täielikult käibemaksuga või siis tellitavad vabastada, sest väljaannetele ja nende lugejatele maksab see ikka ühepalju. See on ka põhjus, miks väljaandjad ei rõõmusta käibemaksu vabastuse kui riigipoolse erilise soodustuse üle.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele