Tähelepanekud ilma ja inimeste, iseäranis aga raha- ja väärtpaberituru kohta süvendavad minus arvamust, et meid ümbritsevad trendid. Tegu on moodsa ja levinud sõnaga, aga kuidas sellest teadmisest kasu lõigata? Rahamaailmas tähendab trendi teadvustamine, nii huvitav kui see ka pole, eelkõige võitlust omaenese minaga. Viimane ütleb, et see aktsia on läinud niivõrd kalliks, et enam kallimaks minna ei saa. Trendikäsitlus väidab aga vastupidist.
Trenditeooria ühelt poolt vaesestab tunnetust, sest oma peaga soovitatakse vähem mõelda ja mitte otsuseid teha, kuna oma peaga on kaotus tõenäolisem kui võit. Turg ei luba kunagi endale dikteerida -- see on ainus ja kindel postulaat. Ent mille arvel siis tunnetus rikastub, kui kõik paremad mõtted tuleb endas hüljata? Sa näed, et turgu liikuma panevad jõud ei sõltu sinust. Teiseks tuleb loobuda liigsetest ambitsioonidest. Ei maksa arvata, et sulle antakse ridamisi häid võimalusi oma võimete demonstreerimiseks, samuti aega vigade paranduseks. Tõusu- ja langusperioodid on enamasti pikad.
Kui need põhimõtted, mis vaieldamatult kärbivad lennukaid ideid, on omandatud, võiks hakata juba aktsiaid ostma. Kui märkad, et mingi aktsia hind on nädal aega tõusnud, siis osta. Enne ei tohi müüa, kui hind on pikemaks ajaks seisma jäänud ja hakkab juba langema. Muidu võid mõtlematult suurvõidu asemel pisivõidu saada. Kui hind küll tõusis, aga pärast sinu ostu jäi paigale ja hakkas langema, tuleb aktsiad ära müüa -- ei ole tarvis ära oodata suurt kaotust, see on kaitsemehhanism. Omaenese minast loobumise korvab turg ohtra kasumiga.
Te ei usu trendidesse? Ent külmale talvele järgnes külm suvi. Või on teil peres kolm tütart ja ootate nüüd poega. Trendi järgi...