Venemaa sadamaprojektid Soome lahel

Kokkuleppe sõlmijateks olid naftatootmisettevõte Surgutneftegas ja selle tütarettevõte, petrokemikaale eksportiv Kineks. Eesmärgiks on uue ettevõtte loomine, mis vastutab sadamaprojekti elluviimise ning finantseerijate leidmise eest.

Plaani rahastamine on esialgu lahtine. Kineksi peadirektori Adolf Smirnovi sõnul on mitme välispangaga eelkokkulepped laenu saamiseks juba sõlmitud.

Uue sadama võimsuseks on kavandatud 17 miljonit tonni naftat aastas ehk 300 000 barrelit päevas. Võrdluseks on Sköldviki sadama aastavõimsus ligi 15 miljonit tonni.

Vene sadamate kaudu tarniti läinud aasta kokku 170 miljonit tonni kaupu. Vajalik võimsus on aga 300 miljonit tonni. Kasvuruumi jätkub nii Vene, Soome kui muude riikide sadamatele.

Samuti on plaanid vaid plaanid. Enne, kui võib rääkida uuest rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisest Vene sadamast, kulub palju raha ning aega.

Peale viimati teatavaks saanud sadamaprojekti on Venemaal Soome lahe kaldal veel mitmeid plaane. Üks neist puudutab Peterburi sadama laiendamist. Probleemiks on see, et tegelikult ei olegi sadamal kasvuruumi --linn on arenedes sadama otsekui kotti jätnud.

Suurejooneline oli plaan rajada uus Ust-Luuga sadam Eesti piiri lähedal, mis nägi ette suure sadamakompleksi ehitamise Luuga jõe suudmesse. Plaani rahastamine jäi lahtiseks ning mõnda aega ei ole projektist enam juttu olnud.

Ka Kroonlinna saarele kavandatakse uut sadamat, mis toimiks Peterburi välissadamana. Lisaks on veel kolm varem Soomele kuulunud sadamat: Koivisto, Uuras ja Viiburi.

Uurast mäletatakse veel Viiburi välissadamana, mis tegeles peamiselt puidu vahendamisega.

Kõige kuulsam neist on aga Koivisto ehk praegune Primorsk. Sinna kavandatakse naftasadamat, mille võimsus tõuseks koguni 45 miljoni tonnini.

Kui plaan selles mahus teoks saab, kujuneb Primorski sadamast Läänemere sadamate seas Gdanski kõrval üks juhtivaid sadamaid. KL