Väikefirmade taunimine pole põhjendatud

Meil taunitakse täiesti üheülbalise mõõdupuuga vähempakkumistel «segavaid» väiksemaid firmasid ja nende madalamaid pakkumisi.

Eriti remonditööde ja rekonstrueerimiste juures aga on võimalikud alternatiivsed säästlikud lahendused, mis taolise üheülbalisuse juures põhjendamatult kõrvale lükatakse.

Tartu ülikooli peahoone vajumise tõkestamise konkursil osales pakkumus 4,325 miljonit krooni teostamisajaga kuus kuud. Valiti aga 12--13 miljoni kroonine lahendus teostamisajaga ca 2,5 aastat. Kolmekordne hinnavahe ja viiekordne teostamisaja vahe on väärtused, mis õigustanuks usaldamatuse ületamiseks tehtavaid läbirääkimisi, mida aga ei tehtud.

Mingi ilmselt diktatuuriajast säilinud jäikusega lihtsalt ei usuta oluliselt säästlikuma lahenduse võimalikkust. Aga just sellel hirmsal diktatuuriajal teostati nii mõnigi taoline lahendus. Üks neist oli Tallinnas Kalevi siseujula vajumiste tõkestamine. Üle kahe aasta kestnud konkursile laekus vaid kaks ettepanekut, millest üks oli teostatavuselt küsitav ja üsna kallis. Kolmandaks võimaluseks oli suure vanni koos alusega uuendamine maksumusega ca 17 miljonit krooni. Teostatud lahendus läks maksma ca 0,5 miljonit krooni ja ujula on tänini OK.

Ujula juures tehtust on Tartu ülikooli peahoonele pakutud lahendus täiesti erinev ja autori arvates palju suurema usaldusväärsusega ning võimalike lahenduste arv ei piirdu nende kahega.

Ujula juures jääb tõsisele ehitajale siiski mõistatuseks, kuidas sündis taoline lõhkivajuva ujula projekt meie parimate projekteerijate looduna. Kahjuks pole taoline ühepäevaliblika mentaliteet tänapäevalgi kadunud, vaid ilmutab end veelgi võikamal kujul.

Muuga sadama naftaterminaali ehitavad suured ja tuntud projekti- ja ehitusfirmad. Esimese hooga rajati suurmahutid madalvundamentidele, mis vajusid keskelt suurelt ja lekkeohtlikult lohku. Arukus ja vastutusvõime taolise asja juures lihtsalt puuduvad. «Eksperimenti» siiski ei jätkatud ja järgmiste mahutite alla rammiti otstega sinisavimoreeni 27 meetri pikkused vaiad, kuid vajumiste pilt ei paranenud karvavõrdki.

See teine äpardunud eksperiment võinuks toimuda ükskõik millises maailma osas, sest üldlevinud on monopoolselt ülalihkeline ehitusaluse mehaanika, mille olemuses puuduvad vahendid taolise asja ettenägemiseks. Ca 10 aastat tagasi vajus Singapuris 14korruseline vaialusel maja isegi nelja meetri võrra maa sisse. Muuga sadamas langes sinisavile kandevõime piiri lähedane koormis, mis tekitas täiesti loomuliku vajumiste aktiivtsooni lohu ja sellele vastava ebaühtlase vajumise. Üksikvaiade proovikoormamisega saadakse tunduvalt suurem kandevõime, mistõttu äpardus olnuks prognoositav vaid selleks pädeva teooriaga. Viimane on süvalihkelise ehitusaluse mehaanikana olemas vaid Eestis.

Nende kahe teooria olemused vajavad selgitamist.

Ülalihkeline teooria tunnistab ehitusaluse kandevõime kriteeriumina ainult pinnase lihet vundamendi kõrvalt üles. Väga paljud katsetööd aga näitavad, et nõrkadel kuni kesktugevatel pinnastel toimub kogu vajumisprotsess koos aluse kandevõime täieliku rambumisega ilma mingi lihketa vundamendi kõrvalt üles. Nähtuse mõistmise ja insenerliku arukusega käsitamise asemel risustatakse ülalihkelist kandevõimeskeemi kõikvõimalike sisuliselt põhjendamatute abivõtetega. Lähemalt on sellest juttu artiklis «Hea ehitustava contra orav rattas» nädalalehes Ehitame nr 21 1995.

Samas on vundeerimisprobleemid põhjustanud enamiku ehitusavariisid ja tekitanud ikka ja jälle suuri kahjusid. Sellest johtuvalt on paljukordselt, kuid ikka ebaõnnestunult üritatud olukorda parandada, mis on probleemile tekitanud vaid räpase maine. On kurb, et diktatuuriaja röövlivaimust mahajäänud jääkjäikused käivad Eestimaa ehitistest veel tänapäevalgi üle, laastates inimlikult loovast suhtumisest tulenevaid paljusid säästlikke võimalusi.

Käesoleva artikli sihiks on näidata, et osalejaisse eelarvamustevaba suhtumisega avaneb ehitusäris mitmeid tulusaid võimalusi ja lahenduvad mõnedki ebakohad.

Üks nendest on näiteks süvalihkelise ehitusaluse mehaanika eksport, mis aitaks leevendada meie ekspordidefitsiiti selle enim soositud teaduse ja kõrgtehnoloogia osas.

Naftaterminaalide ehituse jätkumise kõrval hakatakse meil püstitama muid üha suuremaid ehitisi ja tegema suurrekonstrueerimisi, nagu praegu RETi kvartalis, mille õnnestumiseks tuleb vundeerimisprobleemid heal tasemel lahendada. Vana ebaõnnestunud ehitusaluse mehaanikaga on see võimatu.

Ehitus on meie majanduse ja äri üsna oluline osa, milles süvateadmistega säästetud miljonite arvel võime vähem välislaene teha ja oma rahvale paremaid elamistingimusi võimaldada.