6. august 1996 kell 22:00

Eesti hädas elektri ekspordiga

RE Eesti Energia Balti soojuselektrijaama direktor Anatoli Paal räägib, et ekspordimahtude vähenemisega kaasneb toodangumahu vähenemine, mis toob endaga kaasa elektrienergia omahinna kasvu ja tööhõive ning investeeringute vähenemise. Kokkuvõttes kaotab kodumaine tarbija.

Eelmisel aastal eksportis Eesti Energia elektrit 1004 GWh, peamiseks ekspordipartneriks oli Läti. Seitse aastat tagasi eksporditi elektrit aga 8437 GWh ja Läti kõrval oli suureks elektritarbijaks Venemaa.

Majandusministri nõunik energeetika küsimustes Tiit Männiksaar sõnab, et elektrienergia ekspordi vähenemine Venemaal on tingitud elektritootmise doteerimisest.

Venemaa hoiab oma elektrienergia hinnad kunstlikult madalal ja sellepärast eelistab Eesti peamine ekspordipartner, Läti, osta elektrit Venemaalt.

Männiksaar ei usu, et Eesti suudaks praegustes tingimustes elektrienergia turustamisel Lätis Venemaaga konkureerida.

Ekspordimahud Lätti ja Venemaale hakkavad uuesti kasvama siis, kui Venemaal hakkavad elektrienergia hinnad tõusma, loodab Männiksaar.

Peale lätlaste ja venelaste on ühed potentsiaalsed Eesti elektrijaamades toodetud elektrienergia tarbijad meie põhjanaabrid soomlased. Praegu on võimalik Eestist elektrit Soome transportida ainult Venemaa kaudu, kuid ei Soome ega Venemaa pole sellest huvitatud.

Vaatamata sellele, et Eesti ja Venemaa on ühinenud Euroopa energiahartaga, ei võimalda Venemaa Eestil elektrit Soome eksportida. Energiaharta ütleb, et kui elektrienergia transiidivõimalused on olemas, siis ei tohi hartaga ühinenud riik teiste riikide elektri ekspordile takistusi teha.

Eesti elektrienergia ekspordile takistuste tegemist põhjendab Venemaa oma seadmete amortiseerumisega ja sellepärast ei suudeta rohkem elektrit elektrivõrgust läbi lasta.

Elektrienergia Eestist importimise vastu pole soomlased seni ka huvi ilmutanud.

Anatoli Paal lausub, et igaüks kellel on kodus elektrikell saab aru, miks soomlased ei ole huvitatud Eestis toodetud elektri ostmisest. «Neid ei rahulda meie elektrienergia kvaliteet,» lisab ta.

Hinna poolest oleks aga Eestis toodetud elektrienergia Euroopas konkurentsivõimeline. Selleks, et Eestis toodetud elektrit oleks võimalik Euroopas turustada, tuleb Balti riikide energiasüsteemid ühendada teiste Läänemeremaade energiasüsteemiga. Seda toetab ka Euroopa Liit ja kogu projekti nimetatakse Balti ringiks.

Balti ringi kuuluks Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, Taani, Poola, Leedu, Läti ja Eesti. Praegu otsitakse lahendusi Balti ringi loomisega seotud tehnilistele ja finantsküsimustele.

Põhimõtteliselt saaks nn Balti ringi kohe kokku panna, kui ühendada Leedu Poolaga ja Eesti Soomega, räägib Männiksaar.

«See nõuab aga suuri investeeringuid ja on päris selge, et Eesti ja teised Balti riigid selliseid investeeringuid teha ei suuda,» lisab ta.

Männiksaare sõnul peab Balti ringi idee pakkuma Euroopa riikidele loomulikult ka kommertshuvi, sest ilma selleta ei hakka keegi siia investeerima. Kommertshuvi seisneks võimaluses osta siit odavat energiat.

Eesti ja Soome vahele merealuse kaabli rajamise maksumuseks on hinnatud 200 miljonit dollarit ning Leedu ja Poola vahelise ühenduse loomise maksumuseks 150 miljonit dollarit. «Euroopa mastaabis need summad üle mõistuse suured ei ole,» märgib Männiksaar.

Kuna Eesti ja Soome ühendamine kaabliga eeldab mahukat investeeringut, siis ei saa kaabli vedamise peamiseks eesmärgiks olla elektrienergia müümine Soome, räägib Männiksaar.

Ta lisab, et ekspordimahtude suurendamiseks peab Eesti otsima võimalusi turustada elektrienergia Venemaa turul.

Kaabel Eesti ja Soome vahele on vaja rajada selleks, et ühendada Eesti Euroopa energiasüsteemiga, mis muudab kogu süsteemi töökindlamaks.

Hetkel kuum