Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti hädas elektri ekspordiga

    RE Eesti Energia Balti soojuselektrijaama direktor Anatoli Paal räägib, et ekspordimahtude vähenemisega kaasneb toodangumahu vähenemine, mis toob endaga kaasa elektrienergia omahinna kasvu ja tööhõive ning investeeringute vähenemise. Kokkuvõttes kaotab kodumaine tarbija.
    Eelmisel aastal eksportis Eesti Energia elektrit 1004 GWh, peamiseks ekspordipartneriks oli Läti. Seitse aastat tagasi eksporditi elektrit aga 8437 GWh ja Läti kõrval oli suureks elektritarbijaks Venemaa.
    Majandusministri nõunik energeetika küsimustes Tiit Männiksaar sõnab, et elektrienergia ekspordi vähenemine Venemaal on tingitud elektritootmise doteerimisest.
    Venemaa hoiab oma elektrienergia hinnad kunstlikult madalal ja sellepärast eelistab Eesti peamine ekspordipartner, Läti, osta elektrit Venemaalt.
    Männiksaar ei usu, et Eesti suudaks praegustes tingimustes elektrienergia turustamisel Lätis Venemaaga konkureerida.
    Ekspordimahud Lätti ja Venemaale hakkavad uuesti kasvama siis, kui Venemaal hakkavad elektrienergia hinnad tõusma, loodab Männiksaar.
    Peale lätlaste ja venelaste on ühed potentsiaalsed Eesti elektrijaamades toodetud elektrienergia tarbijad meie põhjanaabrid soomlased. Praegu on võimalik Eestist elektrit Soome transportida ainult Venemaa kaudu, kuid ei Soome ega Venemaa pole sellest huvitatud.
    Vaatamata sellele, et Eesti ja Venemaa on ühinenud Euroopa energiahartaga, ei võimalda Venemaa Eestil elektrit Soome eksportida. Energiaharta ütleb, et kui elektrienergia transiidivõimalused on olemas, siis ei tohi hartaga ühinenud riik teiste riikide elektri ekspordile takistusi teha.
    Eesti elektrienergia ekspordile takistuste tegemist põhjendab Venemaa oma seadmete amortiseerumisega ja sellepärast ei suudeta rohkem elektrit elektrivõrgust läbi lasta.
    Elektrienergia Eestist importimise vastu pole soomlased seni ka huvi ilmutanud.
    Anatoli Paal lausub, et igaüks kellel on kodus elektrikell saab aru, miks soomlased ei ole huvitatud Eestis toodetud elektri ostmisest. «Neid ei rahulda meie elektrienergia kvaliteet,» lisab ta.
    Hinna poolest oleks aga Eestis toodetud elektrienergia Euroopas konkurentsivõimeline. Selleks, et Eestis toodetud elektrit oleks võimalik Euroopas turustada, tuleb Balti riikide energiasüsteemid ühendada teiste Läänemeremaade energiasüsteemiga. Seda toetab ka Euroopa Liit ja kogu projekti nimetatakse Balti ringiks.
    Balti ringi kuuluks Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, Taani, Poola, Leedu, Läti ja Eesti. Praegu otsitakse lahendusi Balti ringi loomisega seotud tehnilistele ja finantsküsimustele.
    Põhimõtteliselt saaks nn Balti ringi kohe kokku panna, kui ühendada Leedu Poolaga ja Eesti Soomega, räägib Männiksaar.
    «See nõuab aga suuri investeeringuid ja on päris selge, et Eesti ja teised Balti riigid selliseid investeeringuid teha ei suuda,» lisab ta.
    Männiksaare sõnul peab Balti ringi idee pakkuma Euroopa riikidele loomulikult ka kommertshuvi, sest ilma selleta ei hakka keegi siia investeerima. Kommertshuvi seisneks võimaluses osta siit odavat energiat.
    Eesti ja Soome vahele merealuse kaabli rajamise maksumuseks on hinnatud 200 miljonit dollarit ning Leedu ja Poola vahelise ühenduse loomise maksumuseks 150 miljonit dollarit. «Euroopa mastaabis need summad üle mõistuse suured ei ole,» märgib Männiksaar.
    Kuna Eesti ja Soome ühendamine kaabliga eeldab mahukat investeeringut, siis ei saa kaabli vedamise peamiseks eesmärgiks olla elektrienergia müümine Soome, räägib Männiksaar.
    Ta lisab, et ekspordimahtude suurendamiseks peab Eesti otsima võimalusi turustada elektrienergia Venemaa turul.
    Kaabel Eesti ja Soome vahele on vaja rajada selleks, et ühendada Eesti Euroopa energiasüsteemiga, mis muudab kogu süsteemi töökindlamaks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.