Kas vedajal on ekspedeerija võlgnevuste katteks õigus arestida kolmandale isikule kuuluvat kaupa?

Kauba arestimisel on vedaja eesmärk sundida ekspedeerijat kohesele tegutsemisele vanade võlgade tasumisel. Selle mõjukus sõltub eelkõige sõlmitud lepingutest. Kui kliendil on ekspedeerijaga niivõrd karm leping, mis kehtestab kauba kättesaamisega viivituse korral ekspedeerijale suured trahvid, siis teeb viimane ka kõik, et trahve vältida.

Situatsiooni seaduslikkust peab otsima asjaõigusseadusest, kinnipidamisõigusest. Juristid viitavad pragrahvile 320. Selle järgi on võlausaldajal õigus kinni pidada võlgnikult tema kätte sattunud asju, kui need on seotud võlanõudega või kui need on sattunud tema kätte heauskselt, kuulumata tegelikult võlgnikule ja kolmandal isikul ei ole sellele varasemast valdusest tulenevat õigust.

Kliendil on ainus võimalus ära tõestada, et vedaja ei ole olnud heauskne, st et kaup kuulub sellele, kellele ta viiakse ja ei ole ekspedeerija omandisse läinud isegi mitte ajutiselt. Sel juhul puudub ka kinnipidamise õigus.

Palju sõltub jällegi ka lepingutest. Igal juhul võib sinna kirjutada, millised on vedaja õigused tulenevalt veolepingust. Kokkuleppega võib tema õigused kaubale välistada.