Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas hüvituse maksuvaba ülemmäära peaks tõstma?

    Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse 1993. a 27. mai määrusele nr. 161 isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kohta kuuluvad isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamiseks makstud summad, mis ületavad viitsadat krooni ühes kuus, maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga.
    Kuna esindusautodena soetatud autode pealt ei kuulu tagastamisele käibemaks (18%), on suurenenud vajadus kasutada lähetusteks isiklikke sõiduautosid.
    Vastavalt käibemaksuseaduse rakendamise juhendile, mis on kinnitatud rahandusministri 1995. aasta 31. märtsi määrusega nr 57, ei ole lubatud maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata käibemaksu, mida on makstud ettevõtlusega vahetult mitteseotud sõiduautode soetamisel.
    Ettevõtlusega vahetult mitteseotud autodeks loetakse kõiki sõiduautosid, välja arvatud taksod, postiveoautod, eriotstarbelised autod ja autorenditeenustega tegelevate firmade renditeenuste osutamiseks soetatud autod.
    Ka ei ole sama määruse kohaselt lubatud maha arvata oma tarbeks kasutatud mootorikütuse soetamisel makstud käibemaksu, välja arvatud eespool nimetatud sõiduautode tarbeks soetatud mootorikütust.
    Küll on riik aga hästi hoolitsenud riigiametnike esinduskulude suurendamise eest. Valitsuse 1995. aasta 28. detsembri määruse nr 386 lisas nr 2 on ära toodud määrad, mis on ette nähtud vastaval ametikohal töötavale isikule esinduskuludeks. Nii on näiteks maavanematel õigus kulutada esinduskuludena kuni 25% oma palgamäärast, mis teeb kuus 2300 krooni.
    Isikliku sõiduauto tööhu-vides kasutamise maksuvaba hüvitus võiks küll suurem kui viissada krooni olla.
    Kõik hinnad on ju ikkagi aastatega kasvanud, nii et oleks päris loogiline, kui ka see hüvitus oleks suurem.
    Me oleme korralikult jälginud autode kilometraazhi ja kõike, mis selle läbimise juures kulub ja võime öelda, et viiesajast kroonist jääb väheks.
    Müügimees kasutab meil põhiliselt oma autot ja seetõttu on vajadus suurema hüvituse järele ilmne. Meie väikesele firmale piisaks, kui see oleks kuskil 800 krooni ümber. Rohkem ei olekski esialgu vaja.
    Viissada krooni hüvitust on muidugi vähe. Bensiin ja kõik muu auto juurde kuuluv on ju läinud võrreldes paari aasta taguse ajaga palju kallimaks.
    Meie firmas kasutatakse isiklikku autot tööasjade ajamiseks suhteliselt harva. Me ei ole seda meelt, et neid palju pruukida.
    Mõned mõtlevad, et isikliku autoga tööasju ajada on õigem, aga selle juures võib tekkida ka mõningaid probleeme. Inimene jätab hüvituse pealt kokku hoidmise lootuses kuskile sõitmata ja asi jääb ajamata. Lõppkokkuvõttes võib firma saada sellest veel tuhandeid kroone kahju.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Veepargi ehitus Eesti turismimekas tõi kaasa miljonivaidluse
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.