Kas hüvituse maksuvaba ülemmäära peaks tõstma?

Ettevõtlusega vahetult mitteseotud autodeks loetakse kõiki sõiduautosid, välja arvatud taksod, postiveoautod, eriotstarbelised autod ja autorenditeenustega tegelevate firmade renditeenuste osutamiseks soetatud autod.

Ka ei ole sama määruse kohaselt lubatud maha arvata oma tarbeks kasutatud mootorikütuse soetamisel makstud käibemaksu, välja arvatud eespool nimetatud sõiduautode tarbeks soetatud mootorikütust.

Küll on riik aga hästi hoolitsenud riigiametnike esinduskulude suurendamise eest. Valitsuse 1995. aasta 28. detsembri määruse nr 386 lisas nr 2 on ära toodud määrad, mis on ette nähtud vastaval ametikohal töötavale isikule esinduskuludeks. Nii on näiteks maavanematel õigus kulutada esinduskuludena kuni 25% oma palgamäärast, mis teeb kuus 2300 krooni.

Isikliku sõiduauto tööhu-vides kasutamise maksuvaba hüvitus võiks küll suurem kui viissada krooni olla.

Kõik hinnad on ju ikkagi aastatega kasvanud, nii et oleks päris loogiline, kui ka see hüvitus oleks suurem.

Me oleme korralikult jälginud autode kilometraazhi ja kõike, mis selle läbimise juures kulub ja võime öelda, et viiesajast kroonist jääb väheks.

Müügimees kasutab meil põhiliselt oma autot ja seetõttu on vajadus suurema hüvituse järele ilmne. Meie väikesele firmale piisaks, kui see oleks kuskil 800 krooni ümber. Rohkem ei olekski esialgu vaja.

Viissada krooni hüvitust on muidugi vähe. Bensiin ja kõik muu auto juurde kuuluv on ju läinud võrreldes paari aasta taguse ajaga palju kallimaks.

Meie firmas kasutatakse isiklikku autot tööasjade ajamiseks suhteliselt harva. Me ei ole seda meelt, et neid palju pruukida.

Mõned mõtlevad, et isikliku autoga tööasju ajada on õigem, aga selle juures võib tekkida ka mõningaid probleeme. Inimene jätab hüvituse pealt kokku hoidmise lootuses kuskile sõitmata ja asi jääb ajamata. Lõppkokkuvõttes võib firma saada sellest veel tuhandeid kroone kahju.