• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas hüvituse maksuvaba ülemmäära peaks tõstma?

    Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse 1993. a 27. mai määrusele nr. 161 isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kohta kuuluvad isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamiseks makstud summad, mis ületavad viitsadat krooni ühes kuus, maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga.
    Kuna esindusautodena soetatud autode pealt ei kuulu tagastamisele käibemaks (18%), on suurenenud vajadus kasutada lähetusteks isiklikke sõiduautosid.
    Vastavalt käibemaksuseaduse rakendamise juhendile, mis on kinnitatud rahandusministri 1995. aasta 31. märtsi määrusega nr 57, ei ole lubatud maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata käibemaksu, mida on makstud ettevõtlusega vahetult mitteseotud sõiduautode soetamisel.
    Ettevõtlusega vahetult mitteseotud autodeks loetakse kõiki sõiduautosid, välja arvatud taksod, postiveoautod, eriotstarbelised autod ja autorenditeenustega tegelevate firmade renditeenuste osutamiseks soetatud autod.
    Ka ei ole sama määruse kohaselt lubatud maha arvata oma tarbeks kasutatud mootorikütuse soetamisel makstud käibemaksu, välja arvatud eespool nimetatud sõiduautode tarbeks soetatud mootorikütust.
    Küll on riik aga hästi hoolitsenud riigiametnike esinduskulude suurendamise eest. Valitsuse 1995. aasta 28. detsembri määruse nr 386 lisas nr 2 on ära toodud määrad, mis on ette nähtud vastaval ametikohal töötavale isikule esinduskuludeks. Nii on näiteks maavanematel õigus kulutada esinduskuludena kuni 25% oma palgamäärast, mis teeb kuus 2300 krooni.
    Isikliku sõiduauto tööhu-vides kasutamise maksuvaba hüvitus võiks küll suurem kui viissada krooni olla.
    Kõik hinnad on ju ikkagi aastatega kasvanud, nii et oleks päris loogiline, kui ka see hüvitus oleks suurem.
    Me oleme korralikult jälginud autode kilometraazhi ja kõike, mis selle läbimise juures kulub ja võime öelda, et viiesajast kroonist jääb väheks.
    Müügimees kasutab meil põhiliselt oma autot ja seetõttu on vajadus suurema hüvituse järele ilmne. Meie väikesele firmale piisaks, kui see oleks kuskil 800 krooni ümber. Rohkem ei olekski esialgu vaja.
    Viissada krooni hüvitust on muidugi vähe. Bensiin ja kõik muu auto juurde kuuluv on ju läinud võrreldes paari aasta taguse ajaga palju kallimaks.
    Meie firmas kasutatakse isiklikku autot tööasjade ajamiseks suhteliselt harva. Me ei ole seda meelt, et neid palju pruukida.
    Mõned mõtlevad, et isikliku autoga tööasju ajada on õigem, aga selle juures võib tekkida ka mõningaid probleeme. Inimene jätab hüvituse pealt kokku hoidmise lootuses kuskile sõitmata ja asi jääb ajamata. Lõppkokkuvõttes võib firma saada sellest veel tuhandeid kroone kahju.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.