Valitsus annab põllumeestele 333 miljonit

Pärast kaheksat vooru ägedaid vaidlusi leppisid valitsuse ja põllumeeste esindajad eile kokku viies punktis: 1) linnu-, lambaliha ja munade taotlushinnad; 2) põllumajanduslike saadusete eeldatavad mahud; 3) miinimumhinnad maksupetturluse tähenduses; 4) osalised toetusabinõud ning katteallikate leidmine 1997. aasta riigieelarvest 333 miljoni krooni ulatuses; 5) vajadus alustada järgmisi tootjate ja valitsuse tululäbiräälimisi juba tuleva aasta märtsis.

Kuigi läbirääkimiste käigus tunnistasid pooled, et tänane põllumajanduslik efektiivne tootmine maksab tarbijale peale 500 miljonit krooni aastas ning reaalset olukorda arvestades vajaksid põllumehed tasuvaks tootmiseks riigi abi 1,3 miljardi krooni ulatuses, jäi 965 miljoni krooni osas kokkulepe siiski saavutamata.

Uno Silbergi sõnul peab kokkulepitud summa kajastuma ka järgmises riigieelarves ning seetõttu riigi võimalusi arvestades jäigi kokkulepe poolikuks.

Kokkuleppele ei jõutud toiduteravilja, piima, veise- ja sealiha, kartuli ja köögivilja taotlushindades.

«Kas see nüüd (tootjatele) võit on, aga see on siiski parasjagu kurva olukorra tunnistamine,» märkis Silberg.

Kokkuleppeprotokollile kirjutas tootjate esindajana alla talupidajate keskliidu juhatuse esimees Ain Villems ning valitsuse poolt põllumajandusminister Ilmar Mändmets. Kokkuleppe jõustumiseks peab dokumendile heakskiidu andma ka valitsus.

Eelmisel aastal leppisid tootjad ja valitsus kokku 605 miljoni kroonises põllumajandussektori tulude puudujäägis 1996. aastaks, kuid tookord riik katteallikaid välja ei pakkunud.