• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus annab põllumeestele 333 miljonit

    Pärast kaheksat vooru ägedaid vaidlusi leppisid valitsuse ja põllumeeste esindajad eile kokku viies punktis: 1) linnu-, lambaliha ja munade taotlushinnad; 2) põllumajanduslike saadusete eeldatavad mahud; 3) miinimumhinnad maksupetturluse tähenduses; 4) osalised toetusabinõud ning katteallikate leidmine 1997. aasta riigieelarvest 333 miljoni krooni ulatuses; 5) vajadus alustada järgmisi tootjate ja valitsuse tululäbiräälimisi juba tuleva aasta märtsis.
    Kuigi läbirääkimiste käigus tunnistasid pooled, et tänane põllumajanduslik efektiivne tootmine maksab tarbijale peale 500 miljonit krooni aastas ning reaalset olukorda arvestades vajaksid põllumehed tasuvaks tootmiseks riigi abi 1,3 miljardi krooni ulatuses, jäi 965 miljoni krooni osas kokkulepe siiski saavutamata.
    Uno Silbergi sõnul peab kokkulepitud summa kajastuma ka järgmises riigieelarves ning seetõttu riigi võimalusi arvestades jäigi kokkulepe poolikuks.
    Kokkuleppele ei jõutud toiduteravilja, piima, veise- ja sealiha, kartuli ja köögivilja taotlushindades.
    «Kas see nüüd (tootjatele) võit on, aga see on siiski parasjagu kurva olukorra tunnistamine,» märkis Silberg.
    Kokkuleppeprotokollile kirjutas tootjate esindajana alla talupidajate keskliidu juhatuse esimees Ain Villems ning valitsuse poolt põllumajandusminister Ilmar Mändmets. Kokkuleppe jõustumiseks peab dokumendile heakskiidu andma ka valitsus.
    Eelmisel aastal leppisid tootjad ja valitsus kokku 605 miljoni kroonises põllumajandussektori tulude puudujäägis 1996. aastaks, kuid tookord riik katteallikaid välja ei pakkunud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.