Ära löö nõrgemat

Eesti Telefon planeerib sel aastal ligi 200 miljoni kroonist kasumit. Tore olukorras, kus paljud Eesti ettevõtted kasumit üldse ei näita.

Samas tahab Eesti Telefon jätkuvalt telefonitariife tõsta, soovides kaotada hinnaerinevused firmade ja eraisikute vahel ning esitab ultimatiivseid nõudmisi teede- ja sideministeeriumile, soovides kaotada valitsusside kommertstegevuse.

Veidi imelikud ja julged soovid ettevõttelt, kes tegutseb Eesti sideturul monopoolsetes tingimustes. Eesti Telefon peaks ju teadma, et telefonitariifide hinnatõus on kõige ebapopulaarsem nõudmine, mida tal üldse on võimalik esitada ning valitsusel kinnitada.

Tavatarbijat paraku ei huvita Eesti Telefoni jutud sellest, et ka mujal maailmas maksab eraklient vähemalt sama palju kui firma ning et ta doteerib kaugekõnede kasumist riigisiseseid kõnesid. Mis siis, selleks sul kaugekõnede vallas monopoolsed õigused ongi, et sa siseriiklikku telefoniühendust parandaksid, vastab ta.

Eesti Telefon on valitsusele esitatud tariifide tõstmise ettepaneku sidunud aastainvesteeringute kasvatamisega seniselt 400 miljonilt 600--700 miljonile kroonile. Üsna kavalalt tehtud -- tuleb tunnistada, et Eestis pole firmat, kes on suuteline sedavõrd palju investeerima.

Seda enam äratab imestust Eesti Telefoni ähvardus üle vaadata oma investeeringuplaanid juhul, kui valitsusside oma kommertstegevust ei lõpeta. Valitsusside, kellel on vaid 250 klienttelefoni, ei tohiks ju ometi sedavõrd mastaapse sideäri puhul mingit erilist rolli mängida.

Küüniline soovitus Eesti Telefonile -- jäta see pisike valitsusside oma asju sudima, siis ei hakka meie seda kontsessioonilepingut nämmutama. Mis sest, et valitsusside direktor on sinu vastu eriti teravaid sõnu öelnud Endel Lippmaa poeg.