Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüpe spordist kindlustusse

    Kunagine tippsportlane tunneb end kindlalt kindlustusseltsi eesotsas

    «Tiit ei taha endast eriti rääkida,» ütleb üks Pahapilli töökaaslane Salvast. Enne Moskvas toimunud olümpiamänge maailma kõrgushüppajate paremikku kuulunud Pahapill arvab, et omal ajal tuli kõiksugu intervjuusid anda piisavalt. Salvas on Pahapill avalikkusega suhtlemise veeretanud kindlustusseltsi teise suuraktsionäri Toivo Voidi peale.
    Lühikest kasvu, veidi jässakas Voit on üle kahe meetri pika Pahapilli kõrval nagu murumuna, leiab üks konkurent. Voidi jaoks on Pahapilli poolt hüpatud 2.24 nii suur number, et ta on seda enda sõnade kohaselt Pahapilli käest «mitu korda üle küsinud».
    2.24 oli NSV Liidu ajal suurmeistri norm, mille ületamist ihkasid paljud. Pahapillile tuli Eesti meistritiitleid kõrgushüppes kokku kolm, hüpatud Eesti rekord oli tolle hooaja maailma viieteistkümne parema hulgas.
    Olümpiavõitu siiski ei tulnud. «Ju siis ei teinud õiget valikut,» lausub Pahapill. 1972. aastal kõrgushüppes olümpiavõtjaks tulnud Jüri Tarmaku treener kutsus tollal 19aastast Pahapilli enda juurde Leningradi harjutama, kuid Pahapill ei läinud.
    «Ei kujutanud ette, et kolin Venemaale elama,» räägib Pahapill, kes pidas paremaks jääda Eestisse ja lõpetada TPIs majandus. Pärast spordist loobumist jätkus Pahapilli töömehetee ETKVLi koondises Auto.
    Salva Kindlustuse loomine oli Hansapanga ühe asutaja Tõnu Laagi idee. Algselt said Salva Kindlustuse aktsiapakist võrdse 21protsendilise osaluse Tõnu Laak, Toivo Voit ja Tiit Pahapill. Ülejäänud aktsiad jagunesid mitme väikeaktsionäri vahel.
    Pahapill kohtus Laagiga Pärnus ühte restorani tegema asudes, mis tegutseb siiani. Hiljem panid mehed pead kokku ja asutasid Salva Kindlustuse. Laagist sai juhatuse esimees, Pahapillist tema asetäitja.
    Peagi tekkisid aga kolmiku sees pinged. 1994. aasta detsembris hääletasid teised Salva aktsionärid eesotsas Voidi ja Pahapilliga Laagi juhatuse esimehe kohalt maha. Hiljem ostsid Voit ja Pahapill ka Laagile kuulunud aktsiad tagasi.
    «Niipalju ma küll ei teeninud, et võiks elu lõpuni ära elada,» kommenteerib Laak, kelle hea sõber Rein Kaarepere arvab koguni, et Salva oli Laagi elutöö. «Ta oleks võinud alguses võtta ka 51 või 100 protsenti aktsiatest,» kinnitab Kaarepere, kes on kurb, et Pahapill ja Voit tema sõbra ukse taha jätsid.
    Pahapill räägib, et pärast Laagi lahkumist Salvast tegi Voit talle ettepaneku hakata juhatuse esimeheks. «Mina nõustusin,» sõnab Pahapill, ja kogutud preemiate mahult kolmandaks tõusunud Salva juht on rahul.
    Tippsportlase pingelist ja treeninguterohket elu elanud Pahapill tegutseb agaralt Salva raha liigutamisega ning peab seda vastupidi Eesti tipp-ärimeeste seas populaarsust võtnud golfile huvitavaks. «Minu arust on see igav mäng,» lausub Pahapill, kes on kogenud tippspordi kõditavat närvipinget.
    Tiit Pahapill on Toivo Voidiga töölõigud kindlustusseltsi juhtimisel omavahel ära jaganud. Kui paar aastat tagasi pandi Salvale süüks, et selts venitab hüvitiste maksmisega, siis läks see Voidi kapsaaeda. Nüüd on Salval tekkinud vaidlus kindlustusinspektsiooniga aktsiakapitali suurendamise meetodites, see on Pahapilli mängumaa.
    Kindlustusinspektsiooni peadirektori kohusetäitja Terje Võrk asja tuuma eriti kommenteerida ei taha. Soovitab vaid Salva juhi enda käest asja kohta selgust saada, kuid on veendunud, et kurjustamiseks on põhjust.
    Pahapill kinnitab, et fondiemissiooni teel aktsiakapitali tõstmist on pidanud audiitorfirma KPMG täiesti seaduslikuks. Nimelt ostis Salva juhatuse otsusel Pärnu maantee alguses väliseestlaselt temale tagastatud maja 9 miljoni krooni eest.
    Täna hindab Pahapill maja bilansilisest väärtusest, 17 miljonit krooni, veelgi kõrgemaks ega saa kuidagi aru, miks see kindlustusinspektsioonile ette jääb.
    Varem «suure kodumaa» risti ja põiki läbi sõitnud Pahapill pole sellel aastal kordagi välismaal käinud. «Meil ei ole nii, et ainult Voit ja Pahapill sõidavad, kui mingi koolitusseminar on,» lausub Pahapill. Ja lisab, et püüab kõiki Salva meeskonna liikmeid jõudu mööda harida. «Salva tulemuslik areng on meeskonna jõupingutuste vili,» ütleb ta.
    Võõramaised edasikindlustusseltsid korraldavad Eesti kindlustusseltsidele pidevalt koolitusseminare, kus eestlastel jääb vaid kohalesõidu vaev. Eelmisel aastal ja varem on Pahapill end pidevalt harimas käinud.
    1989. aastal kogus Tallinna kõrgema kommertskooli juht Madis Habakuk Eesti tärkavast äriilmast kokku grupi helgemaid võrseid ja viis nad Kanadasse koolitust saama.
    Koos Tallinna Panga juhatuse esimehe Guido Sammelselja, Seesami peadirektori Toomas Abneri jt-ga oli kaasas ka Tiit Pahapill. Tollal küll veel ETKVLi koondises Auto töötades.
    Eneseharimist ja pidevat täiendamist peab Pahapill väga tähtsaks. Sportliku deviisi «Kiiremini! Kõrgemale! Tugevamini!» pole Pahapill unustanud. Lisaks kõrgushüppele ja kindlustusele tegeles ta vahepeal ka BMWde importimisega, olles üks ASi ASC aktsionäridest. Nüüd on ta oma osaluse autofirmas juba maha müünud. Kuna Salvas on Pahapill saanud huvitava kogemuse kindlustusest, kavatseb ta lähemal ajal selle juurde ka jääda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.