Uudised
19. august 1996 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puudulik seadusandlus väldib korruptsioonisüüdistusi

Küsimustele vastab riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs

Paraku ei ole. Kriminaalasi endise Tallinna linnavalitsuse nõuniku Laur Karu vastu on seni ainsana kohtusse jõudnud. Linnapea Jaak Tamme ja endise abilinnapea Ivar Lindpere majamüügimahhinatsioonides kuriteo koosseisu miskipärast ei leitud.

Seal oli küll tunnuseid kriminaalasja algatamiseks, kuid mingit seaduserikkumist ei leitud.

Korruptsiooniparagrahv kriminaalkoodeksis on niivõrd ebaõnnestunult kirjutatud, et minu meelest ei õnnestu selle järgi kellelegi korruptsioonisüüdistust esitada. Siin on tõesti tegu seaduse puudulikkusega, praegu puudub selles konkreetsus.

Sahkerdamist riigivaraga on palju, kuid on pea võimatu neid korruptsiooniparagrahvi alla mahutada. Samamoodi on pea võimatu kedagi süüdistada rahapesus.

Tegelikult oli ju rublaafäär kõige ehtsam rahapesu näide. Pesti olematu päritoluga raha, millest saadav tulu kanti riigieelarvesse.

Eestis tegelikult puudub efektiivne organ, kes seisaks riigi huvide eest. Nõukogude ajal oli see prokuratuuri ülesanne.

Riigikontroll ise ju kohut ei käi, kui nad midagi leiavad, pöördutakse tavaliselt politsei poole. Paljudel juhtudel oleks paralleelselt kriminaaltoimingutega vaja aga alustada ka tsiviilvaidlusi.

See on õige. Seadusest tulenevalt kuulub prokuratuuri järelevalve alla kriminaalasjade kohtueelse menetluse ja politsei tegevuse seaduslikkus, samuti jälitusametkondade jälitustegevuse kooskõlastamine jälitustegevuse seadusega.

Põhiline taotlus seisnes selles, et kriminaalasi kuriteo koosseisu puudumise tõttu lõpetada. Minu mäletamist mööda midagi olulist neis taotlustes polnud. Eks kohus otsustab.

Tartu Kommertspanga puhul oli tegu väga suurte summadega, üle 90 miljoni krooni. Lisaks panga kogu asjaajamise korraldamatus.

Riigiprokurör Indrek Meelak lõpetas selle kriminaalasja oma otsusega. Minul oli küll selles küsimuses eriarvamus, kuid vastavalt seadusele saab niisuguse otsuse teha vaid riigiprokurör.

Tõsi, seal oli vaieldavaid kohti.

Ei. SIAga seoses on algatatud mitu kriminaalasja. Nende peakorterist avastati ju mitu jälitustoimikut.

Savisaarega tegelemisele kulutati küll palju aega, kuid SIA-le esitatav süüdistus jõuab kindlasti kunagi kohtusse.

Paljud kriminaalasjad venivad pikale, aga nad on ka väga mahukad. Varem tegelesid mahukate asjadega uurimisgrupid. Paraku inimesi ei jätku. Ainuüksi Rein Kaareperele esitatud süüdistuskokkuvõte on 60--70 lehekülge pikk.

Igal uurijal on korraga käsil kümneid asju. Venimises mängib oma osa muidugi ka see, et uurijate tase jätab soovida.

Enamiku majanduskuritegudega tegeleb majanduspolitsei. Alkohol on seni olnud kaitsepolitsei ja kütuseäri keskuurimisbüroo pärusmaa. Majanduskuriteod ongi ühed mahukamad. Kokku on praegu menetluses tuhandeid majanduskuritegusid ning neid tuleb järjest juurde.

Tänavu esimesel poolaastal registreeriti 115 majanduskuritegu, kusjuures nende läbi tekitatud kahju ulatub üle 257 miljoni krooni. Ligi 30 protsenti neist kuritegudest on seotud maksupettustega, 20 protsenti altkäemaksudega.

See puudutab põhiliselt politseiaparaati. Uurijate arvu tuleks mitmekordistada. Ka jälitustegevuse osa vajab tugevdamist, eriti majanduspolitseis.

Eelmisel aastal tuvastati 24 altkäemaksu andmist, kuid neid oli kindlasti palju enam.

Politseis on tööl väga vähe majandusspetsialiste, põhjalike revisjonide tellimine maksab aga tohutult palju.

See on puhtalt kohtu rida, prokuratuur ei saa siin midagi teha. Kohtud on pettureid ridamisi kautsjoni vastu vabastanud.

Riigikassa kohta ei oska ma midagi öelda. Tolli- ja piirivalvetöötajate kohta algatati aga tõesti mitu kriminaalasja. Seaduserikkumised olid läinud lausa massiliseks. Avastati mitmeid aktsiisipettusi. Usun, et selle põhjuseks on operatiivtöö paranemine.