Uus aktsiaselts hakkab tegelema raudtee hooldamise ja remondiga.
Erastamisagentuuri nõukogu liige Mihkel Pärnoja lausus, et täpset välisosaluse suurust ei ole veel määratletud. Kindel on, et Eesti riigi osalus loodavas ühisfirmas on alla 50%, lisas Pärnoja.
Erastamisagentuuri nõukogu esimees Andres Lipstok lausus, et asutamislepingu kohaselt on Eesti riigil võimalik endale kuuluvad aktsiad soovi korral vabalt võõrandada. Ta pidas oluliseks seda, et Saksa firma ei saa aktsiate eelisostuõigust.
Ühisfirma asutamist arutas nõukogu ka oma eelmisel istungil, kuid siis teede- ja sideministeeriumi vastavat taotlust ei rahuldatud.
Lipstoki sõnul ei olnud nõukogu eelmisel istungil rahul teede- ja sideministeeriumi esitatud selgitustega. Nõukogu palus ministeeriumil esitada rohkem algdokumente ja põhjalikumalt seletada, kuidas ja mil tingimustel aktsiaselts moodustatakse.
Lipstok rääkis, et raudtee ehitamine toimub ka pärast ühisfirma loomist konkursi korras ja ses osas loodaval aktsiaseltsil eeliseid ei ole.
Ühisfirma asutajad soovisid, et firma kindlustataks ka lepinguliste töödega, kuid sellega erastamisagentuuri nõukogu Lipstoki sõnul ei nõustunud.
Hermann Koehne teeb ühisfirmasse rahalise sissemaksu ja võtab enda kanda ka investeerimiskohustuse. Sakslased investeerivad uute seadmete soetamisse, kokku ulatuvad investeeringud ligi 100 miljoni kroonini.
Eesti Raudtee teeb sissemaksu kahe kraana näol, mida kasutatakse raudtee remondiks ja hooldamiseks.
Hermann Koehne tegeleb raudteede ehituse-hooldusega, maanteede ja tunnelite ehitamisega, tsiviilehitusega ning betoonelementide tootmisega. Firma 1994. a käive oli 200 mln Saksa marka, s.o 1,6 mld Eesti kr. Ühisfirmad on Horvaatias, Ungaris, Mehhikos, Lõuna-Koreas ja Inglismaal.