Peamiste Vene aktsiate kurss langes teisipäeval ja kolmapäeval mitu protsenti, kuid analüütikute väitel müüdi neid rohkem kasumi saamiseks kui murest Jeltsini tervise pärast.
Üldiselt on välisinvestorid Vene turu ebastabiilsusega juba harjunud ega satu nii kergelt paanikasse, mistõttu ei tekkinud ka suurt aktsiate ja rahandusministeeriumi obligatsioonide müügipaanikat.
Interfaxi andmetel kohtus president Boriss Jeltsin eile Kremlis ministrikandidaatidega, kes peavad täitma eelmisel nädalal vakantseks jäänud kabinetikohad. Ainsaks naiseks kogu valitsuses on juhtiv vene psühhiaater Tatjana Dmitrijeva, kes tulevase tervishoiuministrina on lubanud täiustada riigi tervishoiusüsteemi.
Siberist pärit kommunist Aman Tulejev, kes viimasel hetkel loobus kandideerimast presidendivalimistel, saab kinnitamata andmetel SRÜ riikidega suhete arendamise ministriks. Kuna kommunistid on parlamendiopositsioonis mõjukas jõud, siis on Tulejevi valitsussevõtt peaminister Tshernomõrdini vastutulek opositsiooni soovile laiendada valitsuspõhja.
Itar-TASSi andmetel saab Pjotr Rodionov kütuse- ja energiatööstuse ministriks, Juri Bespalov tööstusministriks, Anatoli Zaitsev raudteeministriks ja Viktor Orlov loodusressursside ministriks.
Viimastel päevadel, kui president Jeltsin oli avalikkusest kadunud ning pressiesindaja sõnul puhkas end Loode-Venemaal valimisväsimusest välja, pani mõjukas julgeolekunõukogu teatavasti kahtluse alla Jeltsini allkirja Tshetsheeniat puudutaval ukaasil ning tõstatas sellega küsimuse, kes siis ikkagi riiki juhib.
Lisaks süüdistas julgeolekunõukogu sekretär Lebed siseministrit jt kindraleid Tshetsheenia sõja pikendamise salaplaanis. Selle peale kinnitas kaitseminister ja Lebedi liitlane Rodionov, et kindralid vandenõus ei osale.
Eile väitis Lebed, et armee süüdistamine oli «halb nali» ning et ta taasalustas Groznõi lähedal tshetsheenide staabiülema Aslan Mashhadoviga läbirääkimisi, et tõmmata vaenupooled üksteisest eemale ja anda Groznõile demilitariseeritud linna staatus.
Aleksandr Lebed kinnitas, et tal on kaasas 20 kuud väldanud sõja lõpetamise konkreetne plaan.
Läbirääkimiste ajal järgis Venemaa sõjavägi tema vaherahunõuet.
Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) nõukogu otsustas maksta Venemaale välja 330 mln dollarilise krediidi, mis on kolmeaastase 10,2 mld dollarilise laenupaketi osa ja mille IMF oli külmutanud, sest ei olnud rahul Venemaa maksude eelarvesse laekumisega.
Kuna maksude laekumise protsent oli tõusnud 60-lt 97-le ja augusti inflatsioon peaaegu nullilähedane ning aastainflatsiooni prognoos 16%, kusjuures 1995. a oli see 131%, siis ei näinud IMF enam mingit põhjust laenust keeldumiseks.REUTER-ÄP