Üleminekuperiood Eesti panganduses kestab

Juulikuus tekkis kommertspankade riskireitingu juhtgrupis järgmine seis. Oma liidrirolli kindlustas veelgi Hansapank, kelle riskireiting alanes 0,92 punktilt juunis 0,83 punktile juulis. Kolmandalt kohalt teiseks võitles end Ühispank -- panga riskireiting paranes 2,93 punktilt 2,75 punktile. Forekspank oli sunnitud loovutama oma teise koha Ühispangale ja langes juulis kolmandaks (reiting 2,78 punkti juunis, 3,25 juulis).

Hoiupank on esialgu jäänud neljandale kohale, ent Tööstuspanga liitmine halvendab vaieldamatult panga seisu, vähemalt nendest aspektidest lähtudes, mille järgi pangareiting on koostatud. Positiivse mõju, mis tuleneb umbes kolmeprotsendilisest turuosa kasvust Tööstuspanga arvel, nullivad ära ja muudavad negatiivseks likviidsuse vähenemine, külmunud rahamassi suurenemine ja finantsvõimenduse suurenemine. Praegusel raskete osakeste ühinemisjuhul on Hoiupank üksinda suurem kui koos Tööstuspangaga.

Tööstuspanga finantsnäitajad on juulis drastiliselt langenud. Peamine on omakapitali vähenemine keskeltläbi 40 miljoni krooni võrra 18,739 miljoni kroonini. Kui kõik ülejäänud pangad tegutsevad, täites 50miljonilist omakapitali normatiivi, siis jääb Tööstuspanga iseseisev tegutsemine juulis arusaamatuks. Omakapitali nullseis on kõigest 18,739 miljoni krooni kaugusel, sellest allapoole hakkavad hoiustajad oma rahast vähehaaval ilma jääma. Pärast pangamaastiku korrastumist 1. jaanuarist 1996 tundub asjade selline käik lausa uskumatu, aga nähtavasti üleminekuperiood panganduses ikkagi veel kestab.

Omakapitali vähenemine tähendas kasumi muutumist kahjumiks, aktsia tulukuse langust 0,39ni (suhtelistes ühikutes), finantsvõimenduse kasvu 28,95 korrani, likviidsuse vähenemist jne -- sõnaga kõike seda, mida hoiustaja peaks vältima.

Hansapanga viiest näitajast on juulis edasi läinud neli, finantsvõimenduse suurenemine näitab siiski, et pank kasvab pigem ekstensiivselt kui intensiivselt: kasum kui omakapitali allikas ei tule turuosa kasvuga samas tempos kaasa.

Ühispangal on kolm näitajat -- likviidsus, külmuv raha ja aktsia tulukus -- muutunud paremaks, turuosa on veidi kahanenud ja finantsvõimendus suurenenud.

Forekspank on teinud kaks sammu -- finantsvõimendus ja aktsia tulukus -- edasi ning kolm -- likviidsus, külmuv raha ja turuosa -- tagasi. Hoiupank (ilma Tööstuspangata) on suurendanud oma turuosa ja aktsia tulukust, kuid ülejäänud kolm näitajat on tagasi läinud. Et Tööstuspank omakapitali praktiliselt kaasa ei too, on Hoiupank sunnitud oma aktsiakapitali suurendama.

Ligikaudsed arvutused näitavad, et ühele protsendile turuosale vastab praegu ca 20 miljonit krooni omakapitali (leverage = 9,12). Kui Tööstuspank toob kaasa kolmeprotsendilise turuosa kasvu, peaks Hoiupanga omakapital suurenema vähemalt 60 miljonit krooni. Lisaks on Hoiupanga leverage niigi kõrge -- 15,43.

Kui vaadata kommertspankade tinglikku keskmist, siis see on muutunud juulis riski suurenemise suunas. Vähenenud on likviidsus, suurenenud finantsvõimendus ja külmuv rahamass.

Viienda ja kaheksanda koha riskireitingus vahetasid omavahel Tallinna Pank (tõusja) ja Põhja-Eesti Pank (langeja). Tallinna Pank suurendas 32 miljonit krooni allutatud kohustuste arvel omakapitali ja vähendas finantsvõimendust 9,37 korralt 7,86 korrale. Lisaks suurenes Tallinna Panga turuosa 8,81 protsendini ja tõusis aktsia tulukus.

Suuremaid muutusi eelmise riskireitinguga võrreldes aset ei leidnud ja oma kohtadele jäid Tallinna Äripank ning Krediidipank, samuti Innovatsioonipank ja EVEA pank. Et Tööstuspank langes konkurentsitult viimaseks, tõusid ühe koha võrra, ent jäid samasse järjestusse INKO Balti pank, ERA Pank ning Eesti Maapank.