Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üleminekuperiood Eesti panganduses kestab

    Juulikuus tekkis kommertspankade riskireitingu juhtgrupis järgmine seis. Oma liidrirolli kindlustas veelgi Hansapank, kelle riskireiting alanes 0,92 punktilt juunis 0,83 punktile juulis. Kolmandalt kohalt teiseks võitles end Ühispank -- panga riskireiting paranes 2,93 punktilt 2,75 punktile. Forekspank oli sunnitud loovutama oma teise koha Ühispangale ja langes juulis kolmandaks (reiting 2,78 punkti juunis, 3,25 juulis).
    Hoiupank on esialgu jäänud neljandale kohale, ent Tööstuspanga liitmine halvendab vaieldamatult panga seisu, vähemalt nendest aspektidest lähtudes, mille järgi pangareiting on koostatud. Positiivse mõju, mis tuleneb umbes kolmeprotsendilisest turuosa kasvust Tööstuspanga arvel, nullivad ära ja muudavad negatiivseks likviidsuse vähenemine, külmunud rahamassi suurenemine ja finantsvõimenduse suurenemine. Praegusel raskete osakeste ühinemisjuhul on Hoiupank üksinda suurem kui koos Tööstuspangaga.
    Tööstuspanga finantsnäitajad on juulis drastiliselt langenud. Peamine on omakapitali vähenemine keskeltläbi 40 miljoni krooni võrra 18,739 miljoni kroonini. Kui kõik ülejäänud pangad tegutsevad, täites 50miljonilist omakapitali normatiivi, siis jääb Tööstuspanga iseseisev tegutsemine juulis arusaamatuks. Omakapitali nullseis on kõigest 18,739 miljoni krooni kaugusel, sellest allapoole hakkavad hoiustajad oma rahast vähehaaval ilma jääma. Pärast pangamaastiku korrastumist 1. jaanuarist 1996 tundub asjade selline käik lausa uskumatu, aga nähtavasti üleminekuperiood panganduses ikkagi veel kestab.
    Omakapitali vähenemine tähendas kasumi muutumist kahjumiks, aktsia tulukuse langust 0,39ni (suhtelistes ühikutes), finantsvõimenduse kasvu 28,95 korrani, likviidsuse vähenemist jne -- sõnaga kõike seda, mida hoiustaja peaks vältima.
    Hansapanga viiest näitajast on juulis edasi läinud neli, finantsvõimenduse suurenemine näitab siiski, et pank kasvab pigem ekstensiivselt kui intensiivselt: kasum kui omakapitali allikas ei tule turuosa kasvuga samas tempos kaasa.
    Ühispangal on kolm näitajat -- likviidsus, külmuv raha ja aktsia tulukus -- muutunud paremaks, turuosa on veidi kahanenud ja finantsvõimendus suurenenud.
    Forekspank on teinud kaks sammu -- finantsvõimendus ja aktsia tulukus -- edasi ning kolm -- likviidsus, külmuv raha ja turuosa -- tagasi. Hoiupank (ilma Tööstuspangata) on suurendanud oma turuosa ja aktsia tulukust, kuid ülejäänud kolm näitajat on tagasi läinud. Et Tööstuspank omakapitali praktiliselt kaasa ei too, on Hoiupank sunnitud oma aktsiakapitali suurendama.
    Ligikaudsed arvutused näitavad, et ühele protsendile turuosale vastab praegu ca 20 miljonit krooni omakapitali (leverage = 9,12). Kui Tööstuspank toob kaasa kolmeprotsendilise turuosa kasvu, peaks Hoiupanga omakapital suurenema vähemalt 60 miljonit krooni. Lisaks on Hoiupanga leverage niigi kõrge -- 15,43.
    Kui vaadata kommertspankade tinglikku keskmist, siis see on muutunud juulis riski suurenemise suunas. Vähenenud on likviidsus, suurenenud finantsvõimendus ja külmuv rahamass.
    Viienda ja kaheksanda koha riskireitingus vahetasid omavahel Tallinna Pank (tõusja) ja Põhja-Eesti Pank (langeja). Tallinna Pank suurendas 32 miljonit krooni allutatud kohustuste arvel omakapitali ja vähendas finantsvõimendust 9,37 korralt 7,86 korrale. Lisaks suurenes Tallinna Panga turuosa 8,81 protsendini ja tõusis aktsia tulukus.
    Suuremaid muutusi eelmise riskireitinguga võrreldes aset ei leidnud ja oma kohtadele jäid Tallinna Äripank ning Krediidipank, samuti Innovatsioonipank ja EVEA pank. Et Tööstuspank langes konkurentsitult viimaseks, tõusid ühe koha võrra, ent jäid samasse järjestusse INKO Balti pank, ERA Pank ning Eesti Maapank.
  • Hetkel kuum
Meelis Mandel: raha on! Poliitikud tinistati kalli telemajaga lihtsalt ära
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.