• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Käibemaksuseadus ei vaja muutmist

    Äriringkondades on põhjustanud nurinat käibemaksuseaduse parandus, millega enammakstud käibemaks tagastatakse vaid nullprotsendilise määraga maksustatud käibelt, s.o ekspordilt, ajakirjandusväljaannete tellimustelt, teatripiletitelt ja välisabina saadud summadelt.
    «See, et seadust tahetakse tagasi muuta, pole imelik, sest loogiliselt võttes ei taha ükski ettevõtja makse maksta,» sõnas Kalev Järvelill. «Maksuameti direktorina ma aga seda küll ei tahaks.»
    Maksuameti peadirektori sõnul lubab sellist maksustamist ka Euroopa Liidu nõukogu direktiiv.
    Äriringkondade ettepaneku kohta tagastada enammakstud käibemaks ka investeeringutelt põhivahenditesse, sõnas Järvelill, et ta ei kujuta ette, kuidas seda saab kontrollida. «Seda mehhanismi tahaks ma enne näha, ma ei ole midagi hästi argumenteeritud selle kohta seni kuulnud,» lausus ta.
    Kasumis olevale ettevõttele ei tohiks käibemaksu mittetagastamisest Järvelille sõnul probleeme tekkida. «See on maksupoliitiline küsimus,» väitis ta. «Mina arvan siiski, et ka riik peab kuidagi seda raha koguma ja kõik peavad olema ühtlaselt maksustatud. Varem oli ebavõrdsus kindlasti tunduvalt suurem, sest maksupettusi oli lihtsam teha.»
    Tehtud seaduseparandused aitavad Järvelille sõnul vähendada riigisiseseid probleeme maksupettuste osas. «Maksupettusi 100% lõpetada on võimatu, aga eelarvelaekumusest on näha, et kahel viimasel kuul on laekumus normaalne,» lisas ta.
    Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt ei nõustunud väitega, et kõik ettevõtjad krediteerivad käibemaksuga riiki. «Ettevõtja maksab käibemaksu teisele ettevõtjale, kes peab selle riigile kandma,» väitis Hunt. «Enne saab rahasaaja seda raha ju teatud perioodi kasutada.»
    Hunt nõustus, et käibemaksu tagastamise aeg võib pikeneda. «Kui võtta aluseks, et käibemaks on lisandunud väärtuse maks, siis tavaliselt, kui ettevõte töötab kasumiga ja oluliselt vahendeid kaupade või muu vara alla kinni ei pane, ei tohiks tekkida väga suuri tagastamisele kuuluvaid käibemaksusummasid,» ütles Andres Hunt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.