28 august 1996

Eestis puudub kinnisvarastatistika

Sauli sõnul oleks statistikast kasu nii tavalistele inimestele, kinnisvarabüroodele kui linnaplaneerijatele. «Näiteks, kui ühes linnaosas kinnisvara hinnad pidevalt langevad, saaksid linnaplaneerijad kohe teha järelduse, et koht muutub ebapopulaarseks ja midagi tuleb ette võtta,» selgitas ta.

Enamik inimesi, kes tahavad vara müüa, teevad esimest tehingut elus, väitis Saul. «Kuidas müüa näiteks maja, kui puudub info sarnaste hoonete ostuhindadest samas piirkonnas?» küsis ta.

«Kinnisvarastatistika suurim väärtus on see, et ta aitab analüüsida hinnamuutusi eri piirkondades,» ütles Saul. Näiteks Soomes saab inimene, kes otsustab korteri maha müüa, võtta andmebaasist välja samal tänaval asuvate sarnaste korterite müügihinnad viimase kümne aasta jooksul, kinnitas Saul.

Praegu on Eestis väga tavaline, et esmakordselt vara müüv inimene küsib selle eest ligi poolteist korda kõrgemat hinda, kui on tema vara tegelik turuväärtus, märkis Saul.

Kinnisvarafirmade liidu tegevdirektori Epp Immato sõnul alustas erialaliit statistikaametiga läbirääkimisi kinnisvarastatistika koostamiseks juba kaks aastat tagasi. «Mingeid väljaandeid kinnisvaraalasest statistikast seni ilmunud pole,» lausus Immato.

Statistikaameti peadirektor Rein Veetõusme tunnistas, et statistika vähesus kinnisvara kohta on nende asutuse üks hellemaid kohti. «Selle probleemiga hakkasime tõsiselt tegelema aasta alguses,» teatas Veetõusme.

Statistikaameti kinnisvara ja investeeringute statistika spetsialisti Aino Uusküla sõnul pole ametil praegu isegi korralikku nimekirja kõigist Eesti kinnisvarabüroodest, mis oleks aluseks edasisele andmete kogumisele. «Parimal juhul saame selle nimekirja järgmise aasta alguses,» kinnitas ta.

Hetkel kuum