Möödunud aastakümnetel on püstitatud ehitisi, tehtud hoonetele hulk juurde- ja ümberehitusi ning muudetud nende funktsiooni, ilma et selleks oleks taotletud ametlikku luba. Nüüd võib kinnisvara omaniku ette kerkida terav probleem, kuna ehitusloa puudumisel ei saa ta teha oma varaga mingeid tehinguid: seda kas müüa, pärandada, laenu tagatiseks pantida vms. Ehitusloa tagantjärele vormistamise vajadus tekib ka sel juhul, kui hoones paikneb teenindusasutus või kauplus ning firma peab taotlema tegevuslitsentsi või seda pikendama. Raskusi võib tekkida rentnikul, kes ei saa tegevusluba, kuna renditavates ruumides on ette nähtud näiteks korter või kelder, mitte kauplus või baar.
Mingeid mööndusi tagantjärele ehitusloa hankimisel kellelegi ei tehta ja kogu vaevaline protseduur tuleb algusest lõpuni läbi käia. Lisaks ajakulule tuleb arvestada ka oluliste väljaminekutega. Projekteerimisele kulub 3--10% ehituse maksumusest, veidi maksab ka pojekti kooskõlastamine ja kinnitamine. Kõige kallimaks võib aga kujuneda normidele mittevastavalt tehtud ehitustööde ümbertegemine. ÄP