1 september 1996

Riigikassa loomisel on mitu eesmärki

Riigikassal on kaks eesmärki. Klassikaline peaeesmärk on riigi vabade vahendite, eelkõige vaba raha haldamine. Lähtudes sellest, et ka sotsiaalfondi raha on riigi raha, võiks ka selle haldamine toimuda riigikassas.

Riigikassa teine eesmärk on tehniline, s.o kassaline teenindamine, millega saavutatakse vaba raha koondamine. Kassaline teenindamine tähendab, et riigi rahalised vahendid on piltlikult öeldes ühel arvel ning riik, s.o ükskõik milline eelarveline asutus teeb oma kulutusi sellelt arvelt. Sotsiaalmaksul kui riigi tulul on teatud erisus. Enamus riigieelarvesse laekuvatest tuludest ei ole seotud konkreetsete kuludega. Kuid sotsiaalmaks on seotud ning neid tulusid ei tohiks mingil muul otstarbel kasutada. Seega ei saa sotsiaalmaksu puhul kasutada sedasama arvet, mida riigi teiste jooksvate kulutuste katmisel.

Juhul kui riigikassa peaeesmärk on saavutatud, st kogu riigi raha on hallatav, annab see riigile ühe instrumendi rahanduspoliitika teostamiseks. Aga kui raha on laiali erinevates pankades ja erinevatel arvetel, siis on haldamine välistatud. Hetkel on küll riigi vaba raha hulk minimaalne, kuid aasta lõpus võib see ulatuda juba sadadesse miljonitesse ning Eesti riigi arenedes ning majanduse kasvades see rahahulk kindlasti suureneb. Seega on riigikassa idee seisukohalt oluline, et nii riigieelarve kui ka sotsiaalfondi vaba raha oleksid koos hallatavad.

Paljud on selle vastu, et sotsiaalraha tuua riigikassasse. Kardetakse, et kui see on toimunud, siis kasutatakse seda raha riigi jooksvate kulutuste katmiseks. On ju teada, kuivõrd pingeline on riigieelarve tuludepoole täitmine. Olen arvamusel, et sotsiaalfondi reservis oleva raha kasutamine peab olema väga rangelt piiratud ning võiks olla sätestatud seadusega. Eesti riigieelarve peab juba põhiseaduse kohaselt olema tasakaalus, mis tähendab eelkõige jooksvate kulude katmist jooksvate tuludega. Juba see peaks välistama sotsiaalfondi reservide kasutamise jooksvaks finantseerimiseks.

Käesoleva teemaga on seotud ka sotsiaalkindlustusameti kui maksuhalduri küsimus. Minu arvates ei peaks Eesti-suuruses riigis olema keskvalitsuse tasemel peale maksu- ja tolliameti teisi maksuhaldureid.

See, kas sotsfondi raha kaasata riigikassasse on poliitiline otsus. Riigikassa kui valitsuse struktuuriüksuse ülesandeks on otsuste tehniline teostamine. Hetkeseis on selline, et valitsus kohustas selle aasta alguses rahandusministeeriumit ja sotsiaalministeeriumit alustama läbirääkimisi riikliku sotsiaalkindlustuse ja riikliku ravikindlustuse kassalise teenindamise küsimuses.

Hetkel kuum