«Täna hommikuks peaks Tööstuspanga sildid olema asendatud Hoiupanga omadega,» kinnitas Hoiupanga esindaja eile Äripäevale. Tööstuspanga aktsionärid on tänaseks kõik oma aktsiatest loobunud Hoiupanga kasuks.

Pühapäeval toimunud koosolekul osales lisaks Hoiupangale, kes oli selleks ajaks omandanud 98,5 protsenti Tööstuspanga aktsiatest, 0,17 protsenti Tööstuspanga aktsiaid esindav aktsionär. Tööstuspanga aktsionäride üldkoosolek kiitis liitumise heaks, päev varem, laupäeval, oli seda teinud Hoiupanga järelevalvenõukogu.

Hoiupanga järelevalvenõukogu lükkas kinnitamise kahel korral edasi, ei Hansapank ega Hoiupank nõustunud selle põhjusi kommenteerima. Järelevalvenõukogu koosseisu kuulub kaks esindajat Eesti Pangast, Hansapangast ja Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangast (EBRD).

Kinnitamata andmeil venis ühinemine osa aktsionäride kõhkluse tõttu.

Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis, kes on üks Hoiupanga järelevalvenõukogu liige, rääkis, et tema andmetel Hoiupanga turuosa liitumise tulemusena eriti ei suurene, mistõttu liitumisele olulisi muutusi pangandusturul ei järgne. Mõis eitas analüütikute pakutud spekulatsiooni, et Hoiupanga ja Tööstuspanga liitumine tähendavad Hansagrupeeringu tugevnemist. Hetkel moodustab Hansapanga ja Hoiupanga turuosa kokku üle 40 protsendi kogu pangandusturust. Kui aga kommertspankade bilanssidest välja arvata riigi raha, on kahe omandisuhte kaudu seotud kommertspanga (Hansapank omab 21% Hoiupanga aktsiatest) turuosa üle 50 protsendi.

«Vaatame Hoiupangaga näiteks, milliseid investeeringuid tasub teha koos, aga turul käitume vabalt ja mingisugust hinnakartelli pole me omavahel sõlminud,» kinnitas Mõis. «Partnerlus Hoiupangaga on selleks, et mitte uinuda, kuna keegi hingab kuklasse.»

Mõis lisas, et Hansapanga juhatus ei ole veel arutanud, kas minna kaasa Hoiupanga oktoobris aset leidva aktsiakapitali laiendamisega, mille käigus emiteeritakse täiendavalt 3,2 miljonit kümnekroonise nominaalväärtusega aktsiat. Äripäevale teadaolevalt on tõenäoline, et EBRD oma eelisostuõigust ei kasuta ning kindlasti tuleb osa emiteeritavatest aktsiatest avalikku müüki.

Analüütikute hinnangul lahendas Eesti Pank ühe potentsiaalse kriisipanga olukorra filigraanselt, vältides võimalikku pangakriisi.

Eesti Pank teatab omapoolses pressiteates, et liitumise kinnitamine peaks suurendama panganduse üldist usaldusväärsust.

Kinnitamata andmeil garanteeris Eesti Pank osa Tööstuspanga aktivaid analoogselt, nagu toimiti eelmise aasta lõpus Põhja-Eesti Pangaga. Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal on varem avalikult kinnitanud, et Hoiupanga aktsionärid tehinguga igal juhul ei kaota.

«See on, nagu oli vanasti ehitaja ja tellija vahel: ehitaja sai halvasti lõhnavast asjast lahti, tellija sai hea asja,» ütles Taal mõni aeg tagasi antud intervjuus Äripäevale. »Seekord oli ehitaja seisuses Eesti Pank ja tellija Hoiupank,» selgitas ta.

Väärtpaberispetsialistid on seisukohal, et pankade ühinemine oleks Hoiupangale olnud kõige kasulikum, kui tehing oleks ära tehtud juba jaanipäevaks. Tehingu toimumise venimine oli Hoiupangale halb, kinnitas üks analüütik. Siiski hindas ta Hoiupanga kontserni konsolideeritud kasumiks sellel aastal üle 60 miljoni krooni.

Tööstuspank oleks analüütikute hinnangul bilansi puhastamisel sattunud probleemidesse analoogselt Sotsiaalpangaga, mida kinnitas ka Tööstuspanga omakapitali kukkumine alla seaduses ettenähtud normi. Sotsiaalpanga pankrot läks maksumaksjale maksma 400 mln krooni. Äripäeva andmetel tegi üks Eesti kommertspank ka Sotsiaalpanga puhul ettepaneku probleempank endaga liita, kuid tollal ei läinud see erinevatel põhjustel läbi.