Lahtise piima osakaal on suurenenud

«Lahtisest piimast müüakse 70 protsenti traktorikäru pealt, mitte turgudel või kauplustes,» kommenteeris Tallinna piimatööstuse tegevdirektor Oliver Kruuda. Lahtise piima müüjatelt ei laeku riigile käibemaksu, ütles Kruuda.

Piimatootjatel lasub samas topeltmaksukoormus, selgitas ta. «Me maksame nii käibemaksu kui ka haigekassa maksu, millest tasutakse ebakvaliteetse piima joomisest saadud haiguste ravikulud,» rääkis Kruuda.

«Minu arvutuste põhjal jääb riigil seetõttu 3,94 miljonit krooni aastas käibemaksuna saamata,» lausus Kruuda.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hundi sõnutsi on need piimamüüjad, kelle käive ei ületa aastas 250 000 krooni, seadusega käibemaksust vabastatud. Vähem kui 250 000kroonise käibega ettevõtjad on kohustatud maksma vaid tulumaksu, lausus Hunt.

Toiduainekaupluste keti Konsum pressiesindaja Martin Mällo sõnul ei ole lahtise piima osatähtsuse kasv ainult pakendatud piima müüva Konsumi jaoks probleem. «Meil on oma sihtrühm,» rääkis Mällo, «need on keskmisest jõukamad inimesed, kes eelistavad osta pakendatud piima.»

Toiduameti peaspetsialisti Kairi Ringo sõnul on toiduamet koos tervisekaitseametiga teinud ettepaneku keelustada lahtiste piimatoodete müük. Ettepanekud ei puuduta lahtist piima, rääkis Ringo. Tema hinnangul annab hügieeninõuetele vastav lahtine piim tarbijale võimaluse osta odavamat piima. Juulis oli lahtise piima keskmine ostuhind 3,55 krooni ja pakendatud piimal 5,23 krooni, selgus Emori uurimustulemustest.

Emori andmed põhinevad ostupaneeli uuringul, mis mõõdab iga kuu 650 Eesti leibkonna ostukäitumist.