• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 03.09.96, 01:00

Liiter diislikütust 1.59 eest

Kokku laekus oksjonilt riigieelarvesse 13,56 miljonit krooni. Ostja peab tasuma ka aktsiisi- ja käibemaksu, mille tulemusena kujuneb näiteks diislikütuse hinnaks 2,88 krooni liiter.
«See oli madal hind, mis on praktiliselt sama, mis Venemaal,» kinnitas oksjoni korraldaja, ASi Multiehitus juhatuse esimees Risto Kirsipuu. «Kui me paneme juurde transpordi Eestisse ja ka ladustamise, siis oli hind madal.» «Hinnad olid soodsad ja nende hindadega ilmselt tasub oksjonile minna,» kommenteeris ASi EK finantsdirektor Ardo Ojasalu.
Põhjus, miks hinnad oksjonil ei tõusnud, on eeskätt suurfirmade, nagu Statoil, Neste ja EK eemalejäämine. Nimetatud firmad põhjendasid oma puudumist oksjonilt oma kindlate kütusekanalitega.
«EK-l ei tasu praegu minna oksjonile, sest meil on kütus olemas,» selgitas Ojasalu. «Teiseks on meil kindlad lepingud partneritega, nagu näiteks Neste, ja me ei saa endale lubada, et ostame kontrollimatuid partiisid kvaliteediga, mille osas meil ei ole kindlat veendumust.»
Arvestades asjaolu, et müüdud diislikütuse kogus on 2--3 kuu Eesti kütuseturu vajadus, võib lähiajal oodata kõnealuste kütusenimetuste mõningast hinnalangust tanklates.
«Kõik oleneb sellest, kelle raha eest see osteti ja kui kallilt oli raha käes,» rääkis Kirsipuu. «Kui on odavalt raha käes, siis miks mitte. Arvan, et kui on ikka see kogus kätte saadud, siis ilmselt pigistatakse ka suuremat hinda välja.»
Ekspertide sõnul kaasneb oksjonitega tihti osalejatevaheline hinnakokkulepe, kus ühisel kokkuleppel loobutakse pakkumisest ja oksjon lükatakse mitu korda edasi, pärast mida ostetakse alandatud hinnaga kaup ära. Hiljem jaotatakse omandatud kaup aga omavahel. Sellise skeemi järgi on toimunud enamik oksjoneid, eriti ilmekas näide oli hiljutine ikoonide oksjon, kus hinnad kujunesid väga madalaks.
Ardo Ojasalu arvab, et ka teised konfiskeeritud kauba müümise viisid ei välista kokkuleppeid.
«Ka ilma oksjonita müümisel on võimalik ukse taga kokku leppida,» rääkis Ojasalu. «Oksjon on ikka avalik variant ja kui ei ole kartelli, siis on alati võimalik, et tuleb viis või kuus meest ja ostab kallimalt välja kokkuleppest hoolimata. Ainult kartellivariandiga saab seda oksjonit nurjata ja kuna kartellid pole meil lubatud, siis tuleb teha midagi ebaseaduslikku selleks, et oksjoni hindu kunstlikult alla viia. Arvan, et oksjon on ikka optimaalne variant.»

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele