Eesti Pank sooritas õnnestunud liitmistehte

Eesti Panga korraldatud Hoiupanga ja Tööstuspanga liitmisega said hundid söönuks ja lambad jäid terveks, sest peale Tööstuspanga omanike ja klientide oli liitumine kindlasti kasulik ka kõigile maksumaksjatele. Omapäi edasi vindudes oleks Tööstuspanga aeg varem või hiljem ümber saanud ja kui Eesti Pank poleks sokutanud Tööstuspanka nagu käomuna Hoiupanga pessa, oleks Tööstuspanka tabanud arvatavasti Sotsiaalpanga saatus. Mäletatavasti läks Sotsiaalpanga pankrotistumine riigile maksma 400 miljonit krooni.

Äripäev on seisukohal, et Eesti Pank tegutses Hoiupanka ja Tööstuspanka liites õigesti, sest järjekordne panganduskrahh oleks nii kodus kui piiri taga kahandanud Eesti pangandussüsteemi usaldusväärsust. Kiiduväärt oleks, kui Eesti Pank rakendaks kahe panga liitmisega saadud kogemusi ka teiste, nn arengupotentsiaali kaotavate pankade tegevuse valutuks lõpetamiseks.

Otsest kasu Hoiupanga ja Tööstuspanga liitumisest lõikab kindlasti eraisikute pangaks tituleeritud Hoiupank, kellel õnnestus endale saada Tööstuspanga suurettevõtetest kliendid. Et Tööstuspank oli kahjumis, oli liitumine kahtlemata kasulik panga omanikele, kellel jäid tänu Eesti Panga sekkumisele Tööstuspanga mustemad päevad nägemata.

Peaminister Tiit Vähi pangaks nimetatud Tööstuspanga kahjumi suurust pole avalikkusel õnnestunud seni täpselt teada saada. Info talletamiseks erinevaid meetodeid kasutav keskerakondlane Edgar Savisaar teatas hiljuti riigikogus Tööstuspanga kahjumi suuruseks 150 miljonit krooni. Tööstuspanga juhatuse esimehe Mati Jostovi hinnangul on aga kahjum 50 miljonit krooni.

Keskpanga liitmissoov ei ol- nud tingitud ainult heast tahtest, tegelikult päästis Eesti Pank sedasi ka oma raha. Eesti Panga eelmise aasta aastaraamatust selgub, et keskpanga bilansis on 15 miljoni krooni ulatuses 1994. aastal ostetud Tööstuspanga võlakohustusi.

Võlakohustused, üks pankade liitumispõhjustest, on päevakohased ka järgmise tõenäolise pankade liitumisprotsessi juures.

Eesti Pank proovib juba mõnda aega leida kosilast Maapangale, kelle võlakohustusi on keskpank 2 miljoni krooni eest ostnud. Eesti Panga andmetel juuli lõpu seisuga 24,3 miljoni suuruses kahjumis olnud Maapank on pidanud panga juhatuse aseesimehe Ants Leemetsa sõnul liitumise teemal eelläbirääkimisi mitme Eesti pangaga. Ajakirjandusest on seni läbi käinud kaks varianti. Kuivõrd Maapanga liitumisest Tallinna Pangaga midagi välja ei tulnud, siis on viimasel ajal levima hakanud kumu võimalikust liitumisest Põhja-Eesti Pangaga.

Selle variandi vastu on aga väidetavalt hakanud töötama Tiit Vähi, kes kardab, et nimetatud kahe panga liitumisega tõmmatakse osaliselt riigile kuuluv PEP vihma käest räästa alla. Peaministril võib õnnestuda oma tahtmine ka läbi suruda, sest pangandusringkondades ringlevad jutud, et keskpank näeb meelsasti Maapanga liitumist Ühispangaga.