Senisest enam haaret ja perspektiivi
Jätkub presidendi valimise alane arutelu, käivitub kohalike valimiste kampaania. Igaühel meist on teatud ootused, millest tuleks nende sündmustega seoses rääkida, millest kirjutada. Meil on mälestused eelmiste valimiste eelsetest päevadest-nädalatest, värsked mälestused äsjastest presidendivalimiste voorudest. Mulle tundub ja mitmed minu tuttavad on sama meelt, et käsitleme oma elu ja olu taoliste tähtsündmustega seoses liiga kitsalt ja vähese perspektiiviga.
Valime ju presidendi järgnevaks viieks aastaks, volikogud neljaks aastaks ehk ligikaudu sama pikaks perioodiks, kui vana on meie taasiseseisvus. Tõsi, väidetakse, et presidendist ei olene paljude asjade käik, kuid tal on samas põhiseaduslikult nimetamisväärne võimalus olulisi protsesse mõjutada.
Igal juhul on valitav president oluline tegelane meie teel järgmisesse sajandisse.
Kuid võtkem kätte viimaste päevade ajalehed, meenutagem tele- ja raadiosaateid, inimeste omavahelisi vestlusi jms. Pole raske järeldada, et tegelesime eeskätt vaid kandidaatide isikutega, nende minevikuga, poliitikute seisukohtade edasiandmisega jne. Peaaegu üldse polnud juttu, kuhu jõuame oma presidendiga aastaks 2001. Kuidas ta saaks hakkama mitte ainult keele ja kommete tundjana, vaid võimalikult meeldivama homse tagajana, kõige erinevamate eluvaldkondade mõtestajana, heas koostöös tekkiva sünergia tootjana.
Kardan, et kitsapiirilisus ja perspektiivi alahindamine hakkaks saatma samamoodi ka kohalike valimiste alast käsitlust.
Palju tähtsam kui konkreetse Juhani, Jaani või Jüri valimine või mittevalimine ühte või teise volikokku on valitavate tulemusrikas tegevus eeloleval perioodil. Kas neil jätkub piisavalt üldkujutuslikke oskusi, et tänases keerulises maailmas leida parim tee homsesse. Mis seisus me peaksime ja tõenäoliselt võiksime olla nelja aasta pärast.
Missugused on sõlmküsimused, mille lahendamine tagab paremad tulemused, mida tuleks igal juhul teha ja mida ei tohiks teha jne.
Niisiis visioonid, ka võimalikud stsenaariumid mõned aastad ette ja mitmetes eluvaldkondades oleksid vajalikud seoses käivitunud ja käivituvate valimistega. Nende esitamine on täna märksa enam võimalik kui mõned aastad tagasi, mil usutavad aegread olid liiga lühikesed. Seejuures ei peaks ei presidendikandidaat ega ka volikogukandidaat vältima oma mõtlemises ja esituses alternatiivsust.
Meil võib väga hästi minna, aga ka kehvasti minna ja kõigiks juhtumiteks peab mingi valmisolek juba täna olema.
Esitades selle seisukoha Äripäeva vastavas rubriigis, tahaksin rõhutada majanduse arengu otsustavat tähtsust kõigi teiste probleemide lahendamisel. Seetõttu peaks arutelu majanduse arengu perspektiivide üle olema taustaks ka teiste, sh näiteks julgeolekupoliitiliste käsitluste puhul. Tulevane president saab oluliselt meie arenevat äritegevust toetada, eeskätt Eesti mainet parandades ja sel viisil meie teenustele ja toodetele välisturgu kindlustada.
Volikogude liikmed saavad rohkem või vähem kasulikud olla näiteks uute töökohtade loomisel oma vallas või linnas ja selle kaudu oma valijate jõukuse tagamisel.
Ja lõpetuseks -- ärge kartke, et kutsun tagasi viisaastaku plaane tegema. Unustagem need, aga kui juba põhiseadusesse on kirjutatud nelja- ja viieaastased perioodid, siis olgem valmis ka vähemalt niisugust tulevikuperioodi mõistma ja aktiivselt kujundama.
Enam haaret ja perspektiivi sügise lähenedes.