Ungari majandus kosub

Kuigi paremtsentristide valitsus hoidis enne sama kurssi, nopib Gyula Horni valitsus nüüd ka nende vilju.

Äsja oma riigi 1100. aastapäeva tähistanud Ungari on jälle naasnud argipäeva. Argipäevamuresid jätkub ka valitsusel. Ametist oli äsja sunnitud tagasi astuma kaubandus- ja tööstusminister Imre Dunai, kellele tehti etteheiteid energiasektori erastamise hämarate tehingute pärast. Lisaks arvustati teda sellepärast, et erastatud firmad jäid ilma riigi toetusest.

Ungari majandusarengu oluline suunaja on praegu rahvusvaheline valuutafond (IMF), kes seab riigi majandusele konkreetsed eesmärgid. Neid järgides süveneb riigi poliitilises juhtkonnas usk, et Ungari pääseb Euroopa Liidu liikmeks kohe pärast 2000. aastat.

Edukalt on vähenema hakanud suur eelarve puudujääk, laieneb väliskaubandus ja eksport.

Kõige vaevalisemalt edeneb Ungaris sotsiaalsektori kohandamine turumajandusega ja võitlus varimajanduse vastu. Üldlevinud arvamuse kohaselt moodustab varimajanduse osakaal riigi rahvamajanduse kogutoodangust kuni 30%. Prognooside kohaselt jääb riigil varimajanduse tõttu maksudena aastas saamata 70--100 miljardit forinti ehk kuni 7,8 miljardit Eesti krooni.

1989. a peale on Ungarisse tulnud välisinvesteeringuid kokku 13 miljardit dollarit ehk 153 miljardit Eesti krooni. Nüüdseks on investeeringute sissevool riigi palgataseme tõusu tõttu aeglustunud.

Peamised investeerijad on olnud USA, Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa. KL