Mingi imelik asi on lahti välismaalastega. Nad kiidavad Eesti majanduse arengut. Financial Times kirjutab, et Eesti majanduskasv üllatab kõiki spetsialiste ning jätab selja taha palju jõukamateks peetud Kesk-Euroopa endiste sotsialismimaade näitajad. Rootsi majanduslehe Dagens Industri veerud on lausa täis imetlust Baltimaade, eriti Eesti majanduse edusammude vastu. Ning ega need kiidusõnad mingi ime pole. Kuuldud teisi juba tükk aega.
Eestlane on oma loomult ettevaatlik ja skeptiline. Murekorts laubal kuulab ta kiitmist ja mõtleb, kas kiitjad on naiivsed või soovivad viisakusest eestlasi meelitada. Kõik Eestis pole ju sugugi nii ilus ja korras, kui välisekspertide üllitatud analüüsidest paistab.
Eesti enda majandusteoreetikud kipuvad võidu ennustama peatselt saabuvat katastroofi. Samas jätavad nad pisaratevoogudes tihti kahe silma vahele ühe lihtsa fakti -- väliseksperdid ei ole kohustatud Eestist hästi ja viisakalt kirjutama. Kui kirjutavad, ju neil on selleks siis põhjust.
Üks näitaja, mis Eesti majanduse olukorda päris hästi iseloomustab, on reklaamiturg. Eesti suuremate ajalehtede reklaamikäive kasvab aasta-aastalt. Äripäev, mis vahendab peamiselt ettevõtete reklaami, on oma reklaamikäivet mullusega võrreldes kasvatanud rohkem kui poole võrra. Ilma majanduskasvuta ja edusammudeta ei oleks see tõus kindlasti nii suur. Umbes 10 000 tegutsevat ja arvestatavat firmat hoolitsevad selle eest, et Eestis vajalikeks maksudeks raha oleks ning et tema hulk aegamööda kasvaks.
Teadagi arvud kõhtu ei täida ning arengut tahetakse n-ö käega katsuda. Seetõttu on mõttekas heita pilk viimastel aastatel tavalise väikeärimehe igapäevaelus toimunud muutustesse.
Vaevalt, et ükski väike ärimees saab hõisata muretu elu üle, kuid kindlasti on tal oma äri ajada kergem kui veel paar aastat tagasi. Miti turismitalu Saaremaal võiks olla üks edu näide tuhandete hulgast. Kui talu mõne aasta eest tegevust alustas, oli peremehel tegemist isegi sellega, et külaliste majutamiseks piisavalt magamisasemeid leida. Kaubandus oli lihtsalt karjuvalt trööstitu. Nüüd peremees materiaalsetes muredes nii ei vaevle. Plaanitseb talu veelgi hubasemaks ehitada ja rõõmustab, et lisaks välismaalastele ka eestlastest puhkajad tema juurde saabuvad.
Peale paranenud kaubavaliku saab ärimees täna nautida ka tunduvalt arenenumat infrastruktuuri. Pangandus, side, transport, arvuti- ja infosüsteemid, ehitus, kindlustus ja paljud muud elualad on viie aasta taguse lähtepositsiooniga võrreldes tuntavalt arenenud. Jutud kauba- ja kütusekriisidest on loodetavasti siirdunud igaveseks folkloori maailma. Ärimeest, kes südamest igatseks tagasi nõukogudeaegset majandussüsteemi, on isegi parima fantaasia korral raske vaimusilma ette manada.
Eesti majandusele peatse huku ennustajate mõttearendused lähtuvad ühekülgselt nende ühiskonnakihtide tellimusest, kes oma eluga ise ei suuda või ei taha toime tulla. Sellist rahvast leidub igal maal. Ning katastroof majanduses saabubki siis, kui nad hakkavad riiki juhtima. Jõukust pole need kihid ega nende teoreetikud iialgi võimelised looma.
Ehk pakuvad väliseksperdid tsipake üle, kui Eestit esimeste euroliitu pääsejate hulka paigutavad. Kuid järekorra sabaotsa kohast oleme pääsenud.